ANALÜÜS ⟩ Euroopa hakkab Saksamaad päästma

Täna otsustavad Euroopa Liidu ministrid maagaasi saatuse üle Euroopa Liidus. Eestit esindab Riina Sikkut. Foto: Madis Veltman

Täna otsustavad Euroopa Liidu energeetikaministrid (Eestit esindab sotsiaaldemokraadist majandusminister Riina Sikkut) kas, kuidas ja kui palju tuleb Euroopas kärpida maagaasi tarbimist. Millised riigid peavad teistele appi minema, see tähendab siis, kui oma gaasi on vaja anda naabritele? Kellelt võetakse gaasi ära ja kellele antakse juurde? Kas talvel pirn põleb ja gaasiboiler töötab?

Euroopa Komisjon on välja käinud plaani, mille järgi alates augustist kuni järgmise aasta märtsini peaksid kõik riigid kärpima gaasi tarbimist 15 protsendi võrra. See pole lihtsalt abstraktsioon. Asi on ikka selles, et kui peaks tekkima vajadus, siis Euroopa Komisjon saaks «jõuga» kusagil gaasikraane kinni keerata, et mõnes teises kohas kraane rohkem lahti lasta.

Mõte on selles, et Euroopa riikide haavatavus Vene gaasi puudumise korral on erineval tasemel. Osa riike (näiteks Holland) toodavad ise gaasi, osa (näiteks Portugal) ostavad gaasi mujalt, osal jälle on kõik gaasimahutid (näiteks Poola) pilgeni täis varutud. See tähendab, et neil on suhteliselt ükskõik, kas Putin pumpab Euroopasse gaasi või mitte.