:format(webp)/nginx/o/2022/07/05/14675417t1h696a.jpg)
Eestimaalaste kaitsetahe ja usk, et Eesti peab liitlaste saabumiseni vastu, on Ukraina sõja valguses märkimisväärselt kasvanud ja neli viiendikku elanikest peab rünnaku puhul relvastatud vastupanu vajalikuks, näitavad kaitseministeeriumi tellitud avaliku arvamuse uuringu tulemused.
Kasvanud on ka valmidus ise kaitsetegevuses osaleda ning veendumus, et rünnaku korral tuleb osutada relvastatud vastupanu.
«Üldistatuna võime öelda, et Eesti elanikud on toetavad ja on ka ise valmis Eestit kaitsma. Võime kindlad olla, et oleme üheskoos valmis seisma ning võitlema Eesti vabaduse eest sama kindlalt, nagu seisime vabaks saamise eest kaheksakümnendate lõpus ja üheksakümnendate alguses,» ütles kaitseminister Hanno Pevkur.
81 protsenti elanikest peab rünnaku puhul relvastatud vastupanu osutamist pigem või kindlasti vajalikuks, seda on võrreldes 2021. aastaga üheksa protsendipunkti rohkem. Ise on oma võimete ja oskuste kohaselt valmis kaitsetegevuses pigem või kindlasti osalema 66 protsenti elanikkonnast (võrreldes 2021. aastaga üheksa protsendipunkti rohkem).
Võrreldes eelmise aastaga on kasvanud usk sellesse, et Eesti suudab ennast kuni liitlaste abi saabumiseni pigem või kindlasti kaitsta, nii arvab 60 protsenti, aasta tagasi aga 49 protsenti elanikest. Samas on oluliselt vähenenud nende inimeste osakaal, kes ei pea relvastatud vastupanu üldse võimalikuks. 2021. aastal oli selliseid 13 protsenti, praegu seitse protsenti elanikest.
NATOsse kuulumist pooldab 80 protsenti elanikest ja 69 protsendi elanike hinnangul on NATO teinud Eesti julgeoleku tagamiseks piisavalt. Samuti usub 48 protsenti elanikest, et konflikti puhkedes osutaks NATO Eestile otsest sõjalist abi.
Eesti riigi peamisteks julgeolekutagatiseks peavad eestimaalased 2022. aastal kõige sagedamini kuulumist NATOsse (70 protsenti, võrreldes 2021. aastaga üheksa protsendipunkti rohkem). 69 protsendi elanike hinnangul muudavad Eestisse paigutatud NATO lahingugrupi sõdurid Eestis elamise turvalisemaks.
«Märkimisväärne on, et pooled elanikest peavad vajalikuks kaitsekulutuste tõstmist. Lähiajal seisab Eestil kaitsevõime tugevdamiseks ees rida väga olulisi investeeringuid ning on hea teada, et Eesti elanikud usaldavad, kuidas kaitsevaldkond seda raha kulutab, ja peavad investeeringuid julgeolekusse ja riigikaitsesse tähtsaks,» ütles kaitseminister Pevkur.
Kaitsekulutuste tõstmise poolt on 51 protsenti elanikest (2021. aastal 31 protsenti). Valitsus on sel aastal kinnitanud kaks lisapaketti Eesti sõjalise kaitse tugevdamiseks summas 816 miljonit eurot. Kaitsekulutused moodustavad sel aastal 2,3 protsenti SKTst.
2022. aasta kaitseministeeriumi tellitud avaliku arvamuse uuringu küsitlus toimus märtsist aprilli alguseni. Valim koosnes 1200 Eesti elanikust vanuses 15–74 ning uuringumeetodina kombineeriti veebi- ja telefoniküsitlust.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)