Nädala mõte: Ostaks õige digikitse?

Andri-Peedo kitsefarmi päriskitsed saavad lisa digikitsede näol. Foto: Margus Ansu

Sel nädalavahetusel avavad oma uksed jälle kümned ja kümned talud. Avatud talude kontseptsioon muutub aasta-aastalt aina olulisemaks: üha enam on tähtis teadmine, kust tuleb meie toit, aga huvi tekkimiseks on tarvis ka head lugu.

Sattusin ühe armsa ürituse raames Murimäe veinikeldrisse nende toodangut mekkima. Küll on koht, imestasin koos teistega. Lisaks imetoredale õhtule ja maitseelamusele lahkusin sealt mõttega, et kui on ideid ja pealehakkamist ning oskust sellest kõigest rääkida, pole tõesti midagi võimatut.

Tartu hansalaadal nägin eemal rahvahulgas Nopri talu peremeest Tiit Niilot, kes lisaks oma talu toodangu müümisele tegi külastajatel tuju heaks oma jutuga. Andis tõelise laadakogemuse, mis niivõrd erinev praegu kaubanduskeskuses käimisest, kus kaupade vahel liigutakse vaid puldi või telefoniga.

Nopri talu on ka Instagramis ja võib ju mõelda, et miks suure töö kõrvalt veel vaja selleks aega võtta. Aga on. Jah, ka sealt saab doosi head huumorit, aga ka huvitavat infot. Nii et mägi tuleb Muhamedi juurde ja toob ka linnakorterisse loo otse laudast.

Aga miks kohalolekutunne nii tähtis on? Sest kui pole lugusid ja pole seost, ei teki ka ideid, mis toetaksid kodumaist tootjat, või tahtmist panustada, kui keegi hea ideega välja tulnud.

Kerli Ats kirjutab tänases lehes digitaalsest karjalaskepäevast, kus muu hulgas nendib, et põllumajandussektori digitaalsete tööriistade arendamisel oleme oma kolleegidest Euroopa Liidus kaugel maas. Mulle meenub paar Eestist alguse saanud edulugu, aga need ideed on sündinud inimestel, kel reaalne seos põllumajandusega.

Peab olema probleem, mida lahendada, et tekiks häid ideid. Aga kui puudub kokkupuude valdkonnaga, ei teki ka häid ideid. Aga just linnakorteris helendava ekraani taga istuva inimeseni jõudmises võibki peituda tulevikus uba.

Endale digilehma või -kitse ostmine, millest tänases lehes kirjutame, tekitas minus esialgu kummastust, et mis tont see digiloom on. Lähemalt uurides on asjal jumet. Ent ka digilooma olen nõus endale soetama ikka sinna, kus enne tehtud tõhusat tööd ja jagatud oma lugu, et selle kogukonna liikmeks olemine tekitaks minus hea tunde.

Nii et nädalavahetusel lugusid koguma. Ja kui seekord ei saa, siis on küllalt talusid, kes agroturismiga tegelevad ja võtavad sind vastu ka muul ajal.