Puiduvargad tühjendavad RMK lõkkeplatse

RMK lõkkekoht. Foto: Margus Ansu

Varem pigem üksikutel Riigimetsa Majandamise Keskuse lõkkeplatsidel toimunud lõkkepuuvargusi on sel kevadel ja suvel tulnud ette üle Eesti. Ühe juhtumi pärast on juba pöördutud politseisse.

RMK külastuskorraldusosakonna juhataja Marge Rammo sõnas, et lõkkeplatsidelt on lõkkepuude vargusi ette tulnud igal aastal. „Rohkem on seda seni juhtunud Lõuna-Eestis, näiteks Valga külje all,” tõi ta näiteks. Sel kevadel ja suvel on lõkkematerjali ära viidud üle Eesti ja küttepuude varastamisest on loodusvahid teada andnud nii Põhja-Eestis kui ka saartel. „Tegelikult on meie loodusvahid seda täheldanud üle Eesti, meid tegi eriti murelikuks olukord jaanipäeva eel,” lisas ta.

Sellesse suvesse jääb juhtum, kus Põhja-Eestis sattus RMK loodusraja külastaja vargusele peale. Tänu temale on RMK-l olemas fotod, info kellaaja ja sõiduki registreerimisnumbri ning muu vajaliku kohta, mistõttu oli võimalik varguse kohta teha politseisse avaldus.

Loodusvahid käivad praegusel tipphooajal olenevalt lõkke- või telkimisplatsi või loodusraja kasutustihedusest neid kontrollimas kas iga päev või paar korda nädalas, mistõttu on ülevaade lõkkeplatsidest ja kulunud puidust olemas kogu aeg. RMK viib igal aastal lõkkeplatsidele keskmiselt 2577 ruumimeetrit lõkkepuid.

RMK on Rammo sõnul probleemiga tegelemiseks proovinud igasuguseid lahendusi ja püüdnud pikanäpumeestele olukorra demotiveerivaks muuta: viinud lõkkeplatsile vaid väikese koguse küttepuid, millest jagub päevaks-kaheks, või viinud sinna mittestandardseid puid, mida oleks koju viia ebamugav.

RMK telkimisplatsidele lõkkepuitu ei viidagi, vaid seda on võimalik osta RMK partneritelt, kelle kontaktid on platsil leitavad, või saab lõkkepuud osta külastuskeskuse juurest. „Näiteks Nõval on selline võimalus,” lisas ta.

Peale selle tegeldakse inimeste teavitamisega: kui loodushuviline saabub lõkkekohta autoga, on tal võimalik kaasa võtta oma lõkkepuud või kasutada kohapeal söögi tegemiseks hoopis oma söegrilli või priimust. „Teisalt kutsume inimesi üles jälgima ja teavitama, kui märgatakse, et tullaksegi platsilt küttepuid kaasa viima.” Infot võib saata meiliaadressil [e-mail].

Kui lõkkeplats on pika matkaraja ääres, ei saa Rammo jutu järgi loomulikult matkajalt eeldada, et ta peale matkakoti veel küttepuid kaasa tassiks, kuid nende platside juurde küttepuuvargad naljalt ei lähegi. „Varas läheb ikka sinna, kuhu ta autoga kergesti ligi pääseb.”

Ka muid lõhkumist ja vandaalitsemist tuleb puhkepaikades ette. Aastate tagant meenub juhtumeid, kus vargad panid pihta koguni grillialuse, pingi-laua komplekti ja prügikasti, aga Rammo ütlust mööda ei saa kuidagi täheldada, et see mure oleks ajaga süvenenud. „Pigem on see viimastel aastatel vähenenud,” lisas ta.

Küll on kasvanud huvi looduses liikumise vastu. Näiteks koroonakevad tõi 2020. aastal inimesed loodusradadele ja lõkkeplatsidele erakordselt vara: kui enamasti algab hooaeg maikuus, siis kaks aastat tagasi jõudsid inimesed radadele juba märtsi lõpus ja aprilli alguses. Sel aastal nii vara looduses seiklema ei hakatud. „Külastatavus pole selle ajaga tegelikult langenud,” sõnas Rammo ja tõi näiteks, et jaanipäevale järgnenud ajal oli loodusradade külastatavus erakordselt aktiivne.