Puuke võib üha sagedamini kohata koduaias

Puukentsefaliidiviirus satub inimese verre juba puugisülje esimese portsuga, aga borrelioosi nakkuse saamiseks kulub vähemalt 12 tundi Foto: Shutterstock

Juulikuu pole tavaliselt eriti puugirohke olnud, kuna enamikul kevadel ärganud puukidel on juba kõht täis söödud ja nad on peitunud turvalisse kohta edasiarenemiseks või munemiseks. Osa neist koorub taas sügisel, mil on oodata puukide teist tipphooaega.

„Mitte et puuke suve keskel üldse pole, lihtsalt võrreldes aprill ja maiga on neid tunduvalt vähem, eriti avamaal,” sõnas Tervise Arengu Instituudi (TAI) viroloogia ja immunoloogia osakonna juhataja Julia Geller. „Kuigi me sel aastal ei korralda üleriigilist puugikogumiskampaaniat, siis inimeste tagasiside ja enda vaatlused annavad märku, et tänavune talv oli puukidele meeltmööda: püsiv lumikate soodustas nende ellujäämist ja kestev kevad pakkus võimalust veritoidu allikaid ehk loomi leida.”

Nakkuskandjaid rohkem

Kuna puugid saavad haigust tekitavaid baktereid ja viiruseid loomade peal toitudes, siis sõltub nakatunud loomade arvust iga paiga nakatunud puukide hulk.

Gelleri sõnul on näha nii puukide kui ka nakkusega puukide arvu kasvu – puuke võib aina rohkem kohata ka koduaias ja linnaalal.

2020. aasta uuringu „Pane puuk posti!” tulemused kinnitasid, et haigust kandvate puukide arv kasvab – kuni pooled inimeste leitud puukidest olid borrelioosi kandjad ja muid haigustekitajaid leidus veelgi rohkem. „Ei ole põhjust, miks need andmed peaksid kahe aastaga suuresti muutuma vähenemise suunas,” nentis Geller.

Terviseameti andmetel on sel aastal borrelioosi nakatumine sama nagu eelmisel aastal, mai lõpu seisuga on registreeritud üle 280 juhu. Entsefaliiti õnneks registreeritakse viimastel aastatel Eestis 60–90 juhtumi piires, mis on aastatega 2000–2010 võrreldes mitu korda vähem. See küll ei tähenda, et viirus on Eestist lahkumas, vaid pigem muutusid aktiivsete kollete paiknemised.