Kohtu hinnangul ei toetanud tõendid keskkonnaagentuuri ehk Environmental Protection Agency (EPA) toonast järeldust, et glüfosaat ei kujuta ohtu inimeste tervisele, samuti pole EPA kohtu hinnangul täitnud oma kohustusi ja uurinud piisavalt glüfosaadi mõju loomaliikidele ja taimestikule.
Eesti põllumajandus- ja toiduameti taimekaitse ja väetise osakonna nõunik Mariann Leps sõnas, et tõenäoliselt see kohtuotsus, mis kohustab keskkonnaagentuuri glüfosaati uuesti hindama, Euroopa Liidu glüfosaadi hindamise protsessi ei mõjuta.
Leps täpsustas, et kuigi glüfosaat on euroliidus ja Eestis heaks kiidetud kuni selle aasta 15. detsembrini, siis, arvestades läbitöötamist vajava materjali mahtu, tuleb usutavasti selle lõpule viimiseks seda perioodi aasta võrra pikendada. „Pikendamine on reeglitekohane ja seda kohaldatakse juhul, kui riski hindamine on pikale läinud põhjustel, mis ei sõltu heakskiidu pikendamise taotlejast,” selgitas ta.
Kui glüfosaadi kasutust on Euroopa Liidus administratiivselt pikendatud, pikendatakse ka Eestis tähtaega, mille jooksul seda sisaldavad tooted turule on lubatud. „Täpset kuupäeva, kui kaua glüfosaati sisaldavate toodete load kehtivad, on keeruline prognoosida, suure tõenäosusega enne Euroopa toiduohutusameti (EFSA) järeldust glüfosaati sisaldavad tooted registrist ei kao. Samuti sõltub lubade kehtivus sellest, kas Euroopa Liidus neid pikendatakse,” põhjendas ta.