Veel kahel inimesel tuvastati ahvirõugetesse nakatumine

Vereproovid. Foto on illustratiivne Foto: Pixabay

Terviseameti laboris tuvastati eile veel kaks ahvirõugete juhtu Eestis. Riigis on kokku registreeritud seega neli nakatumise juhtu.

«Kahe viimase juhtumi puhul on tegemist 20ndates aastates meestega, kes on lähiajal olnud riskeeriva käitumisega seksuaalsuhtes,» täpsustas amet.

Olemasolevate epidemioloogiliste andmete kohaselt ei ole juhtumid omavahel seotud. Terviseamet märkis, et ahvirõuged siiski riigisiseselt ei levi. 

Terviseameti nakkushaiguste labor on kommunikatsioonijuhi Imre Kaasi sõnul testinud täiendavalt veel kümne inimese ahvirõugete kahtlusega proove, mis ei ole aga laboratoorset kinnitust saanud ehk olid negatiivsed.

Euroopas on enim nakatumisi registreeritud Hispaanias, kus 12. juuli seisuga oli ECDC andmeil tuvastatud üle 2000 nakatumise. Läti nakatumiste arv püsib võrdlemisi samal tasemel Eestiga ning seal on ahvirõugeid tuvastatud teadaolevalt kahel juhul. 

Ahvirõugete haigusnähud sarnanevad tavaliste rõugete omadele, kuid on leebemad. Haigestumise algusfaasis esineb palavik, tugev peavalu, lihasevalu, seljavalu, lümfisõlmede turse ja väsimus. Kuni kolme päeva möödudes tekib nahalööve, millega on enamasti haaratud nägu, peopesad, jalatallad ja suguelundid. 

Haiguse kliiniline kulg on terviseameti kirjeldusel tavaliselt kerge, enamik inimesi terveneb mõne nädala jooksul ning reeglina on tegemist iseparaneva haigusega. Rasked juhtumid esinevad sagedamini lastel. Suremus on suurem laste ja noorte täiskasvanute hulgas ning immuunpuudulikkusega patsientidel.

Eesti eksperdid soovitavad ahvirõugete nakkusjuhtumi korral tuvastada lähikontaktsed ja vajadusel vaktsineerida neid haigestumise ennetamiseks rõugetevaktsiiniga.