Politoloog Anu Toots ütles, et tema toetab ideed langetada valimisõigusega isikute eluiga 16. eluaastale. Tema sõnul see valimistulemusi oluliselt ei muudaks, kuna noorte teemadega hakkaksid rohkem tegelema kõik parteid.
Anu Toots: valimisea langetamine valimiste tulemust oluliselt ei muudaks
Tootsi sõnul võib ta oma uuringute põhjal kinnitada, et noored on valimistel osalemiseks piisavalt pädevad.
«Mis puudutab valimistulemust, siis see oleneb väga palju, kui aktiivseks noored osutuvad,» ütles ta. «Arenenud riikide andmed ütlevad, et noored on kõige passiivsem valijate grupp ja juhul, kui nad ei vaevu oma häält andma, siis efekti valimistulemustele ei tule.»
Toots avaldas arvamust, et efekt suur ei ole, kuna valija saab valida parteide vahel.
«Kui meil oleks teemapõhine hääletamine, siis oleks võib-olla raskem pensionipoliitikas mingit edu saavutada, aga igal parteil on kogu pakett poliitikaid nii noortele kui eakatele,» selgitas Toots. «Summa summarum ma usun, et väga oluliselt valimistulemused ei muutu.»
Toots tõdes, et uuringute järgi on verinoori toetajaid kõige rohkem Reformierakonnal, aga kui valimisiga langetatakse, siis hakkavad kõik parteid väga tugevalt töötama noorte teemadega ja see pilt tasakaalustub.
Tema hinnangul võivad erakonnad esimestel sellistel valimistel tugevalt noorteteemadele keskenduda, et uusi valijaid enda paati saada, kuid seejärel, kui 16. eluaasta piir on juba pikemat aega kehtinud, fookus rahuneb ja tasakaalustub.
Toots ei usu, et noored oleksid kergemini manipuleeritavad.
«Ma arvan, et nad on teadlikum ja iseseisvam hääletajategrupp kui madala haridusega eakad inimesed. Ma pean silmas näiteks põhiharidusega või vana keskharidusega inimesi, kes on 50+ ja koolis käinud n-ö hallidel aegadel,» ütles Toots.
Justiitsminister Kristen Michal saatis riigikogu fraktsioonidele ja erinevatele kodanikeühendustele ettepaneku arutada võimalust alandada valimisõigusega isikute eluiga 16. eluaastale.