Päevatoimetaja:
Alexandra Saarniit
Saada vihje

Diplomaat Clyde Kull jäi halduskohutus vaidluses kaitsepolitseiga kaotajaks (3)

Copy
Clyde Kull ja vandeadvokaat Aivar Pilv (vasakul).
Clyde Kull ja vandeadvokaat Aivar Pilv (vasakul). Foto: Taavi Sepp

Tallinna halduskohus ei rahuldanud riigisaladuse loata jäetud diplomaadi Clyde Kulli kaebust kaitsepolitseiameti vastu.

Riigisaladuse ja salastatud välisteabe käitlemise nõuete rikkumises osas lõpetati kriminaalasi 2022. aasta jaanuaris. Ülejäänud süüdistuse osas lõpetati kriminaalasi oportuniteediga 2023. aasta märtsis (toimetuse täpsustus 25.04.2023).

Kohus arutas Clyde Kulli kaebust kaitsepolitsei vastu kinniste uste taga. Kohtuotsuse saab vaidlustada Tallinna ringkonnakohtus 30 päeva jooksul.

Vandeadvokaadid Aivar Pilv ja Marko Pilv esitasid halduskohtule kaebuse kaitsepolitsei otsuse vaidlustamiseks, millega keelduti Kulli riigisaladuse loa pikendamisest.

«Olen töötanud Eesti välisteenistuses 30 aastat, millest kuni 2021. aasta kevadeni oli mul vähemalt «salajase» taseme riigisaladuse luba pikendatud kaheksal korral,» ütles Kull BNSile.

«Olen kogu oma 30 aastase välisteenistuse staaži juures pühendunud Eesti vabariigi teenimisele ja kinnitan, et mitte mingit sisulist ega vormilist põhjust riigisaladuse loa pikendamise keeldumisest ei ole ma alust andnud. Riigisaladuse luba on vajalik diplomaatiliste töökohuste täitmiseks. Pärast seda, kui kapo otsustas 18. mail 2021 riigisaladuse luba mitte pikendada, kutsuti mind presidendi tänavu 20. mai otsusega tagasi välisministeeriumisse oma ametikohalt Pariisis, kus olin suursaadik Prantsusmaal ja OECD juures. Olen veendunud, et tegemist on suure eksitusega ja soovin enda õigusi kaitsta,» kinnitas ta.

«Mullu 17. detsembri määrusega jättis Tallinna halduskohus minu kaebuse läbi vaatamata, leides, et kuna ma ei tööta enam ametikohal, mis nõuab riigisaladusele juurdepääsuluba, siis puudub alus kaebuse läbi vaatamiseks. Minu esindajad vandeadvokaadid Aivar ja Marko Pilv esitasid apellatsioonikaebuse Tallinna ringkonnakohtusse, kus kaebus rahuldati ning saadeti asja sisuliseks läbivaatamiseks tagasi halduskohtusse,» selgitas Kull.

Riigisaladuse luba on nõutav enamiku ametikohtade puhul välisministeeriumis ning sellistel ametikohtadel töötavad diplomaadid läbivad standardse julgeolekukontrolli eelnenud viie aasta perioodi osas, kui on tegu loa pikendamisega. Julgeolekukontrolli eesmärk on teha kindlaks isiku usaldusväärsus ankeedis ja vestlusel esitatud küsimuste alusel.

Kapo alustas Kulli suhtes viimast julgeolekukontrolli 2020. aasta märtsis ehk kolm kuud enne eelneva riigisaladuse loa aegumist.

«See, mis algas standardmenetlusena, mille olin varem korduvalt läbinud, muutus pikaajaliseks uurimiseks, mis kestis kokku 14 kuud ja sisaldas viit üksikasjalikku küsitlusvooru, kestusega kokku ligikaudu 30 tundi, sealjuures üks 12-tunnine küsitlusvoor. Selle asemel, et keskenduda julgeolekukontrolliks ettenähtud viimasel viiel aasta tekkinud asjaolude, faktide selgitamisele ja uurimisele, hõlmasid viidatud kapo läbiviidud julgeolekukontrolli vestlused kogu minu 45 aasta pikkust õpingute- ja tööajalugu, sealhulgas isegi Nõukogude Liidu aegsest perioodist 1977–1991 enne Eesti vabariigi taasiseseisvumist,» ütles Kull.

«Kogu oma 30-aastase välisteenistuse karjääri jooksul olen läbinud julgeolekukontrolle alati koostöövaimus kaitsepolitseiga. Lisaks sellele andsin 2020. aastal viimase julgeolekukontrolli raames kapole vabatahtlikult täieliku juurdepääsu kogu oma hiljutistele ja ajaloolistele elektroonilise side ja digitaalsetele andmetele. See sisaldas ametialaseid ja isiklikke andmeid kõigis elektroonilistes seadmetes, veebiplatvormidel ja kontodel ehk e-kirjad, sotsiaalmeedia, sotsiaalvõrgustikud, pilveteenused, pangaregistrid, hõlmates kümneid tuhandeid andmekirjeid ja dokumente,» selgitas Kull.

«Etteheidetavad väited põhinevad üksnes vestlustel, oletustel ja eeldustel. Hoolimata ulatuslikust uurimisest põhineb kapo otsus mitte pikendada minu riigisaladusele juurdepääsuluba tegelikult pigem kahtlustustel ja oletustel kui tegelikel tõenditel. Etteheidetavad väited on pigem filosoofilised, oletuslikud kui konkreetsed. Need põhinevad laialivalguvatel oletustel ning faktide ja sündmuste tahtlikul vääritõlgendamisel ja ebaõigel sisustamisel ning esitamisel, ulatudes tagasi enam kui 40 aastat. Enamusel juhtudel on aluseks võetud üksnes vestlustel räägitu,» nentis Kull.

Kulli sõnul põhineb otsus mitte pikendada tema riigisaladusele juurdepääsuluba kapo viimasel julgeolekukontrollil ja seeläbi tema enam kui 40-aastasele tegevusele hinnangu andmisega ja seab kahtluse alla tema suhtes varem läbi viidud julgeolekukontrolli menetlused, mille käigus ega järgselt pole tuvastatud mingeid probleeme ega küsitavusi kontrollitud andmetes.

«Alates 1996. aastast, mil esmakordselt rakendati Eesti riigisaladuse seadust, olen omanud riigisaladuse luba vähemalt salajasel tasemel, mille aluseks olevat luba on kapo pikendanud kokku 8 korda ja millega on kaasnenud üksikasjalik kontroll ja vestlused. See tähendab, et kapo pidas vajalikuks ja põhjendatuks alustada julgeolekukontrolli menetlust 2020. aastal tegelikult tühjalt kohalt, ignoreerides varem läbi viidud julgeolekukontrolle ja minu pikaajalist teenistust kõrgetel diplomaatilistel ametipostidel alates 1991. aastast,» selgitas ta.

Kull alustas tööd välisministeeriumis 1991. aastal, liitudes Lennart Meri meeskonnaga, kes rajas Eesti välisteenistuse. Ta on olnud Eesti suursaadik Belgias, Madalmaades ja Luxembourgis, ELi juures ja NATOs, ÜROs, Saksamaal ja Prantsusmaal, Eesti alalise esindaja asetäitja Euroopa Liidu juures ja Eesti ELi eesistumise eesistuja, samuti Eesti WTOga ühinemise läbirääkimiste delegatsiooni juht, välisministeeriumi välismajanduspoliitika küsimuste asekantsler, poliitikadirektor ja poliitika küsimuste asekantsler. Tema tegevust on tunnustatud riigivapi 3. klassi ja riigivapi 5. klassi teenetemärgiga.

Tagasi üles