INTERVJUU ⟩ Haiglasüsteemi analüüsija: lähitulevikus saaksid väikehaiglatest kogukonnahaiglad

Haiglasüsteemi parandamise esimese soovitusena pakkus Jaanus Pikani välja, et väikehaiglatesse jäetaks ainult sisehaiguste valve. Paralleelselt tuleks parandada kiirabiteenust, et ägedas haigusfaasis või erakorralist abi vajav inimene transporditaks ruttu lähimasse keskhaiglasse. Foto: Kermo Benrot

Kui tihti mõtlete haiglas järjekorras olles, kas ka 2040. aastal on olukord täpselt samasugune? Äsja valmis haiglavõrgu arengukava 2040, mille koostaja Jaanus Pikani rääkis Postimehele, et parema ja lihtsama haiglavõrgu tuleviku nimel oleks vaja rohkem võimekust anda perearstidele ja kiirabile. Jõgeva, Järvamaa, Rapla, Põlva ja Valga haigla võiks ümber kujundada kogukonnahaiglateks.

Mis seis on Eestis haiglatega?

Praegu on haiglavõrk üldiselt heas seisundis, kuna Eesti oli edukas oma eelmise haiglavõrgu arengukava elluviimisel: tehti suuri struktuurimuudatusi, ka planeerimisel ja paiknemisel. See on erinevus meie naaberriikidest – Eesti tegi radikaalsed muudatused juba 20 aastat tagasi ära. See tähendab, et haiglad on infrastruktuuri mõttes täiesti rahuldavas või isegi heas seisus.

Teatavaid probleeme on. Näiteks mõnes haiglas ei vasta liiga paljud palatid tänapäeva kriteeriumitele. Seal ei ole kahekohalised, vaid isegi neljakohalised palatid, osas on lausa veel rohkem kohti. Tänapäeval ei ole see vastuvõetav. Väikesed palatid aitavad vähendada haiglasisest nakkust, mis on haiglates kõige suurem oht.

Kas selliseid suuri palateid on rohkem maakondades või linna haiglates?

Ei, ei, ei. Näiteks ka Põhja-Eesti regionaalhaiglas on vana palatite korpus. Ja on veel mõned. See on enamasti seotud sellega, kes on hiljuti ehitanud või renoveerinud. Näiteks 20 aastat tagasi avatud Pärnu haigla on väga hästi ehitatud. Ida-Viru keskhaigla on väga heas seisundis. Vanematest hoonetest paistiski suurima hulga suurpalatitega silma PERH. See on üks infrastruktuuri pool, kus tuleks midagi ette võtta.