LUUBI ALL ⟩ Eesti keelt õpetavad koolides ka raamatupidajad ja kehalise kasvatuse õpetajad

«Probleem on selles, et kooli saab tööle ilma hariduseta. Pärast tuleb neid inimesi järele aidata,» ütleb Tallinna Ülikooli emakeeleõpetuse ja rakenduslingvistika lektor Merilin Aruvee. Foto: TLÜ

Eesti keele õpetajate puudus on nii suur, et koolis õpetavad needki, kel vastavat haridust ja oskusi pole. Sama murega on silmitsi nii eesti kui ka vene koolid.

Tallinna Ülikooli emakeeleõpetuse ja rakenduslingvistika lektori Merilin Aruvee sõnul on juba pikemat aega olukord, kus kõik magistriõppesse astujad juba töötavad koolides eesti keele õpetajatena.

«Torusüsteem 3+2, kus lõpetatakse bakalaureus ja minnakse edasi magistriõppesse, enam ei toimi. Me võtame pärast gümnaasiumi vastu eesti filoloogia erialale 30 üliõpilast. Oletame, et nendest lõpetab 15. See, kas nad tulevad õpetajaks õppima, sõltub väga paljudest asjadest. Tavaliselt tulevad need, kellel on olnud selline plaan algusest peale. Parimal juhul tekib kursusel kambavaim, kus ühinetakse tudengitega, kes õpetajaks õppida soovivad. Seda nägime üle-eelmisel aastal, kuid see pole tavaline,» selgitab Aruvee.

Tema sõnul tulevad magistriõppesse hoopis teiste erialade inimesed. Ülikooli mõistes on nad teisel ringil. Aruvee toob näite, kuidas kogukond märkas tegusat farmatseudi haridusega inimest, kes värvati tööle kooli, misjärel astus ta Tallinna Ülikooli magistriõppesse eesti keele õpetaja erialale.