LUUBI ALL ⟩ Keelekümblus võib viia õppuri tulemusteta uppumiseni

Mängides ja vahetus suhtluses õpivad lapsed keelt palju kiiremini. Keelekümblus annab väga häid tulemusi, kuid selle kehtestamine nõuab pidevat juhtimist, korrigeerimist ja seab lisanõuded personalile. Pildil Tartu lasteaia Kelluke keelekümblusrühm. Foto: Kristjan Teedema

Kolmekümne aastaga pole keeleõppe küsimus koolides mingit lahendust leidnud, kuid paljud venekeelsed inimesed on hakanud suurepäraselt eesti keelt rääkima. Kuidas see neil õnnestus?

Venekeelsed koolid pole tulnud toime neile antud ülesandega anda kvaliteetset haridust lapse emakeeles ja juhtida ta hea eesti keele oskusega iseseisvasse ellu. Võib vaielda palju tahes programmide ja laste intellektuaalse taseme üle, kuid fakt jääb faktiks: gümnaasiumid, mis on palju aastaid õpetanud põhimõttel 60:40, lasevad suuremalt jaolt välja abituriente, kes ei valda eesti keelt isegi kesktasemel. Veel paradoksaalsem on, et Eesti kõrgkoolidest, kus õppetöö peab toimuma vaid eesti keeles, tulevad spetsialistid, kes eesti keelt tönkavad, kuid inglise keelt valdavad hästi. Kõik see räägib sellest, et praeguse haridussüsteemi juures pole eesti keelt praktiliselt võimalik selgeks saada. Kuidas on sellele reageerinud vanemad?