Päevatoimetaja:
Loora-Elisabet Lomp
+372 5916 2730

Elektriraudtee jättis reisijad hätta

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Tallinnas Kivimäel jäi eile varahommikul rongi alla ja hukkus kirjakandja.
Tallinnas Kivimäel jäi eile varahommikul rongi alla ja hukkus kirjakandja. Foto: Raigo Pajula

Eile kell 5.35 jäi Tallinnas Kivimäel rongi alla ja hukkus Express Posti kirjakandja, õnnetus seiskas läänesuunalise rongiliikluse peaaegu pooleteiseks tunniks. Elektriraudtee jättis nii rongides istuvad kui ka ooteplatvormidel ootavad reisijad aga teadmatusse.


Näiteks teatas kell 6.02 Sauelt väljuma pidanud rongijuht esialgu, et rong ei sõida edasi tehnilistel põhjustel. Veidi aja pärast sõitis rong edasi järgmisse ehk Padula peatusse ja jäi sinna ligi tunniks ajaks seisma. Vagunisaatja oskas vaid öelda, et Pääskülas juhtus midagi.

Rongiinfotelefon oli aga ülekoormatud ja selle automaatvastaja soovitas minna infot otsima rongifirma kodulehele. Ühele infotelefonile helistanud reisija küsimusele, mis juhtus, nähvas infotelefoni töötaja, et eks lugege ajakirjandusest.

Elektriraudtee teatel jäi käigust ära neli rongi, mitmed rongid hilinesid. Graafikukohane liiklus taastus alles kella 9.30ks.

Elektriraudtee pressiesindaja Norbert Kaareste sõnul käisid kõikide hilinevate rongide piletimüüjad vagunid läbi, teatades, et teise rongiga on juhtunud õnnetus ja rong ei saa edasi sõita. «Samuti öeldi, et ei ole teada, millal rong saab edasi liikuda ja vabandati reisijate ees,» ütles ta.

Padulas seisma jäänud rongi puhul oleks reisijatel näiteks järgmises peatuses õnnestunud ümber istuda Tallinna sõitvate liinibusside peale. Kaareste kinnitusel see rong aga edasi sõita ei tohtinud. «Raudteeliiklus allub teatud ohutusreeglitele,» selgitas ta. «Kõnealusel juhul ei saanud rong Padula peatusest edasi sõita, kuna rongi ees oleval teelõigul oli juba teine rong ja ühel teelõigul ei tohi olla mitut rongi.»

Asendusbusside kohta selgitas Kaareste, et need pannakse tavaliselt käiku rongide plaaniliste ärajäämiste puhul, kui taristu omanik teavitab vedajat vähemalt 11 päeva ette. Rongide erakorraliste ärajäämiste puhul sõltub asendusbusside saatmine olukorrast.

«Esmalt selgitatakse välja võimalik hilinemiste ulatus,» rääkis Kaareste. «Kui on selge, et rong ikkagi ei saa või ei tohi edasi liikuda, tellitakse buss.» Ta lisas, et seda tehakse vaid juhul, kui rong asub peatuses, kus on liinibussile sobilik juurdepääs.

«Balti jaam sobib [asendusbussidele], aga näiteks Padula mitte,» tõi Kaareste näite. Ka arvestab firma asendusbusse välja saates, et bussid alustavad sõitu Tallinnast ehk jõuavad sündmuskohta umbes tunniga.

Rongiootajaid aga ei ole pressiesindaja kinnitusel võimalik reiside ärajäämisest või hilinemisest teavitada, kuna peatustes pole valjuhääldeid või elektroonilisi tabloosid.

«Operatiivsemaks saab süsteem muutuda läbi reaalaja-jälgimissüsteemi, mille rakendamise kulusid Elektriraudtee praegu välja selgitab. Kindlasti on meil plaan süsteem kasutusele võtta, et vähendada inimlikest asjaoludest tekkivaid viivitusi,» lubas Kaareste.

Selles, et rongiliiklus nii pikaks ajaks seiskus, Elektriraudtee oma süüd ei näe. «Teada oli, et politsei ja kiirabi jõudsid sündmuskohale väga kiiresti, ent politsei ei avanud liiklust kohe, vaid ootas eksperte, kelle saabumine viibis,» sõnas Kaareste.

Põhja prefektuurist selgitati, et kuna tegu oli hukkunuga, tuli sündmuskoht hoida ekspertide saabumiseni puutumatuna. «Eksperdid jäädvustasid sündmuskoha, siis saadi koos päästjatega surnukeha kätte,» rääkis prefektuuri pressiesindaja Helen Uldrich. Ta kinnitas, et liiklus lubati avada kohe, kui politsei oli vajalikud toimingud teinud.

Tagasi üles