Hiiumaa ja Saaremaa rannikult leitud kleepuv reostus on rasv

Reostuse koristamine Saaremaal. Foto: Kadri Paomees

• Pooleteise kilomeetri pikkusel rannaribal olev reostus korjati Saaremaal käsitsi kokku.
• Hiiumaa rannikult ligi 20 kilomeetrilt leitud reostust talgute korras koristama ei asuta.
• Rasv looduses niisuguses koguses olulist kahju ei tee.

Laborianalüüs, mis saabus reedel, kinnitab, et Hiiumaa ja Saaremaa põhjarannikult leitud kleepuvad hallikad klombid ei sisalda naftat ning koosnevad peamiselt kas loomset või taimset päritolu rasvast.

Aine täpset koostist siiski kindlaks teha ei õnnestunud, sest see olevat tugevasti keskkonnast mõjutatud. Suure tõenäosusega on nii Saaremaale kui Hiiumaale jõudnud sama aine, mõningased erinevused on tingitud keskkonnamõjudest.

«Kui tegu ei ole keemiatööstuse produkti, vaid rasvaga, siis on see keskkonna seisukohalt hea uudis,» ütles keskkonnaameti nõunik Himot Maran. «Rasvareostus on pigem ebameeldiv ja tekitab määrimisega probleeme inimestele ja lemmikloomadele, kuid looduses niisuguses koguses olulist kahju ei tee.»

Neljapäeval kogus päästeamet koostöös keskkonnaametiga Tagalahe piirkonnas pooleteise kilomeetri pikkusel rannaribal oleva reostuse käsitsi kokku.

Kokku kogutus reostus Saaremaal. Foto: Kadri Paomees

Saaremaa päästepiirkonna juhi Märgus Lindmäe sõnul kulus üheksal inimesel selleks alla kolme tunni ning kokku koguti 240 kilogrammi reostust, mis on reostuse mõttes väike kogus. «Praeguse seisuga ei ole Saaremaal rohkem reostust teada,» kinnitas Lindmäe.

Arvestades, et leitud reostus loodusele ohtu ei kujuta, siis Hiiumaa rannikult ligi 20 kilomeetrilt leitud reostust talgute korras koristama ei asuta. «Küll oleme tänulikud kõigile hiidlastele ja Hiiumaa sõpradele, kes on valmis ise puhtama looduskeskkonna heaks panustama ja soovivad rasvareostust koristada,» ütles Hiiumaa vallavanem Hergo Tasuja (Sotsiaaldemokraatlik Erakond).