Rahvastikuministri loomist uues valitsuses ei kaalutud, kuna pooled ei pidanud kaheksa kuud enne valimisi vajalikuks valitsureformi läbi viia, ütles Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder.
VIDEO ⟩ Seeder: rahvastikuministri ametikoha taasloomist ei arutatud
Helir-Valdor Seeder, kirjeldage viimaste päevade protsesse. Millise ministrikandidaadi leidmine oli kõige keerulisem, kelle puhul läks lihtsamini?
Minu viimased päeva kulusid mõtlemisele, et ma ise jõuaksin iseendas selgusele, kes on need inimesed, kes hakkavad neid vastutusrikkaid valitsusliikme ülesandeid täitma. Meil oli erinevatele ministrikohtadele mitmeid kandidaate. Viimastel päevadel rääkisin päris palju erakonna eestseisuse ja volikogu liikmete ja lihtliikmetega, kuulasin nende ettepanekuid ja arvamusi. Arvan, et jõudsin lõpuks väga hea ettepanekuni, mis sai ka eestseisuses ja volikogus üksmeelse heakskiidu. Nii et viimased päevad kulusid mul mõtlemisele ja erakonna sees aktiivsele suhtlemisele. Kui te küsite, millise ministri puhul oli pinget või arutelu rohkem, siis mul on sellele väga raske vastata. Julgeksin öelda, et kõikide ministrite puhul oli see enam-vähem ühesugune. Ei olnud, et ühel puhul on asi nii lihtne ja selge, et ainult üks kandidaat ja teisel peab vaevlema või on hästi palju kandidaate või et ei ole üldse kandidaate. Minu arust olid otsingud enam-vähem võrreldavad.
Kui palju ühele ministrikohale erinevaid kandidaate oli?
Keda kandidaadiks nimetada? Meil ei olnud ju ametlikku kandidaatide või nominentide vooru ja pärast lõppvooru. Eks nad olid minu peas ja võib-olla teiste erakonnaliikmete peades. Aga ma võin öelda, et igale kohale kolm-neli tõsiselt võetavat võrdväärset kandidaati olid küll.
Millal lõplikult need viis inimest paika said?
Lõplikult said paika just äsja, kui volikogu heaks kiitis. Minu enda peas umbes kolm päeva tagasi ja ülejäänud aeg kulus suhtlemiseks, tunnetamiseks, milline on erakonna hoiak ja ootus ja ma sain oma mõtetele tuge. Nii et selle üle on mul väga hea meel.
Kui ühekaupa kandidaadid läbi käia, siis Urmas Reinsalu oli neist ennustatav valik, aga sellega kaasneb nüüd Siim Kiisleri tulek riigikokku. Kas käis mõttekohana läbi, et saabub ebamugav lahendus?
Need ei ole üldse võrreldavad suurused: Urmas Reinsalu välisministrina ja Siim Kiisler riigikogu liikmena. Meie lähtusime ikka sellest, et Isamaad esindaks valitsusdelegatsioonis tugev, pädev ja kompetentne inimene ja et Eesti saaks endale hea välisministri. See oli peamine valikumotiiv ja see, kes on tema asendusliige, oli täiesti teisejärguline küsimus. Loomulikult on see nüüd nii, et Siim Kiisler, kes on vahepeal Isamaast lahkunud, saab olema riigikogus asendusliige, kes ei kuulu Isamaa fraktsiooni. Aga see ei olnud meil nüüd Urmas Reinsalu kui välisministri kandidaadiks väljapakkumise puhul takistuseks. See positiivne pool, mis kaasneb selle valikuga, kaalub üles kahtlused või riskid, mis sellega kaasnevad.
Kuidas jõuti selleni, et Lea Danilson-Järg saab justiitsministriks? Ta on seni olnud rahvastikuteemadele keskendunud ja justiitsvaldkonna tausta ei ole. Kuidas sellise valikuni jõuti?
Jah, ega praegune justiitsminister ei oma ka mingit justiitstausta või juriidilist haridust. Ma ei taha küll hakata erinevaid inimesi siin võrdlema. Aga Lea Danilson-Järgiga on meil varasem pikem koostöö olnud, olgu siis need samad teemad, mis teie ütlesite – perepoliitika, demograafia, aga ka pensionireformi temaatika. Tema on töötanud koos Riina Solmaniga, kui Solman oli rahvastikuminister, just nimelt selles büroos, kus töötati välja õigusakte. Ta tunneb ka ametkondasid seestpoolt, kuidas ministeeriumis köögipool käib. Ta kannab isamaalisi väärtusi. Meie varasemast koostööst on see väga selgelt välja tulnud ja isiksusena tugev isiksus, kes suudab ennast kehtestada, aga samal ajal on võimeline koostööks. Nii et selline on väga hea poliitik ja sobib väga hästi justiitsministriks.
Kaks poliitikut, kes on rahvastikupoliitikaga seotud olnud, on nüüd valitsuses. Kas koalitsiooniläbirääkimiste ajal rahvastikuministri ametikoha taasloomine oli ka jutuks, näiteks Isamaa poolt ette pandud?
Ei olnud. Me leppisime kohe algul läbirääkimiste käigus kokku, et mingit valitsusreformi me kaheksa kuud kestva perioodi jaoks tegema ei hakka. Jäävad täpselt need ministrikohad, mis praegu on valitsusseaduses, mis on kokku lepitud ka valitsuses. Siin me mingisuguseid reforme täiendavalt tegema ei hakka. See koalitsioonileping on niigi väga ambitsioonikas, olgu siis elektrituru reform, perehüvitised, julgeolekuteemad, eestikeelsele haridusele üleminek – selle kõrval hakata veel valitsust ennast reformima, see võtaks veel täiendavalt aega ja energiat ja selleks ei ole praegu mingisugust mõtet. Nii et selle me otsustasime kohe algul ära, et ei, selliseid muudatusi ei tule.
Riigihalduse ministril Riina Solmanil, võrreldes eelkäija Jaak Aabiga, nii palju kogemusi kohalike omavalitsuste juhtimisest ei ole. Miks on Solman just riigihalduse ministriks parim valik?
Meil oli väga pikk valik. Te peate silmas regionaalkogemusega inimesi või omavalitsustaustaga inimesi. Meil endisi omavalitsusjuhte, maavanemaid on isegi riigikogus mitu, rääkimata, et omavalitsusjuhte on ka praegu ametis, kes võiks sobida. See valik oli ka pikk ja lai. Aga Riina Solman õigustas ennast rahvastikuministrina. Ta on olnud erakonnas väga aktiivne, juhib aseesimehena ka meie naiskogu. Ta on panustanud erakonna programmi väljatöötamisse väga palju. Tal on laiemas mõttes regionaalpoliitilised teadmised olemas. Ta on ka Tallinna linna volikogu liige ja sealt kaudu kokku puutunud kohaliku omavalitsuse teemadega teatud ulatuses. Nii et palju nüansse ja aspekte, miks valik tema kasuks langes. Ja isikuomadused ka: ta on väga visa, eesmärgikindel ja üldse väga kindel partner ning valmis koostööks. Nii et isikuomadused on ka alati ministri puhul olulised lisaks erialasele pädevusele. Ja varasem juhtimiskogemus ja ministritöö kogemus on olemas. Nii et igati sobiv kandidaat.
Kaja Kallas ütles, et talle pakkusid mitu ministrikandidaati üllatust. Kui teie vaatate nüüd sotside ja Reformierakonna kandidaate, kas ja milliseid üllatusi need teis tekitasid?
Teate, ma isegi ei tea veel Reformi kandidaate. Ma sain teada sotsiaaldemokraatide kandidaadid, aga ma ei ole kursis, kes on Reformierakonna ministrid ja kui suured muudatused seal toimuvad.
Üks muudatus oli: Kalle Laaneti asemel on Hanno Pevkur. Ülejäänud –Riisalo, Pentus-Rosimannus ja Urmas Kruuse jäävad samaks. Ainus muutus oli kaitseministri ametikoht. Kas see tekitab teis üllatust?
Ei, see üllatust küll ei tekita, sest Hanno Pevkur on enne olnud valitsuse liige, seda tööd teinud ja mingit üllatusmomenti seal ei ole. Mina arvan, et tema saab kaitseministri ülesannetega väga hästi hakkama ja mul on hea meel, et koalitsioonipartner on oma delegatsiooni ka moodustanud. Usun, et Hanno Pevkur on ka inimene, kellega on võimalik teha sujuvat koostööd ja kes toetab koalitsioonilepingu üldisi eesmärke.
Sotside kandidaatidega olete kursis. Kas need tekitasid teis üllatust või mis mõtteid need tekitasid?
Need valikud olid küllaltki loogilised, kui me püüame nüüd inimese nime, tegevusvaldkonda ja portfelli kokku viia, välja arvatud Riina Sikkut, mis on üllatus, aga mitte sellena, et Riina Sikkut on nüüd sotside ministrikandidaat valitsusse, sest on ta ju ennegi olnud valitsuses töö- ja terviseministrina. Aga see valdkond – majandusministri valdkond Riina Sikkutile – see on mõnevõrra üllatuslik. Aga tubli inimesena, kes varem ministriametiga hakkama sai ja kes on riigikogus olnud väga aktiivne saadik, küllap ta saab ka majandusministri ametiga väga hästi hakkama.