/nginx/o/2022/07/14/14692625t1h7d0b.jpg)
Internet on toonud endaga kaasa palju meeldivaid lahendusi: alates e-poodidest kuni mugavate suhtluskanaliteni. Paraku on uute lahendustega koos tekkinud ka mitmeid ohte, mis varitsevad pahaaimamatuid internetikasutajaid. Internetis leidub kahjuks nii lihtlabaseid pettureid kui ka ohtlikke häkkereid ning kui internetikasutaja ei oska end ohtude eest hoida, võib halvimal juhul ilma jääda suurtest rahasummadest või isegi sattuda identiteedivarguse otsa.
Enda kaitsmiseks tasub internetis lehitsedes alati silmas pidada alljärgnevaid soovitusi, mis aitavad vältida võimalike petturite või teiste pahatahtlike inimeste otsa sattumist.
Uuri alati veebilehe tausta ja kasuta reaalseid teenusepakkujaid
Paljud petturid esitavad end mõnetuntud brändi või teenusepakkujana, et seeläbi võita kasutajate usaldus ning teenida raha ilma reaalseid teenuseid pakkumata. Mõned petturid petavad välja isikuandmeid või teisi delikaatseid andmeid, mida kasutavad seejärel erinevate kuritegude sooritamiseks. Igal juhul on aga paraku internetis miljoneid ebaturvalisi või isegi ebaseaduslikke veebilehti.
Esimene samm enda andmete ja raha kaitsmiseks on kasutada ainult reaalseid teenusepakkujaid, kelle taust on kontrollitud ning kinnitatud.
See samm on eriti oluline nö tundlikes valdkondades nagu hasartmängud. Online kasiinod on petturite jaoks eriti ahvatlev saak, kuna mängijad kannavad kasiino kontole tihtipeale suuri summasid. Mõned petturid loovad võltsitud kasiino, saades mängijatelt sissemakseid ja lubades suurejoonelisi boonuseid, kuid reaalsuses võetakse raha ära ning ühtegi boonust ega mängu ei pakuta. Teised võivad aga jäljendada tuntud kasiinosi, et koheselt mängijate usaldus võita, ent jällegi võetakse lihtsalt mängija raha ära ilma teenust pakkumata.
Selliste olukordade vältimiseks on oluline kontrollida teenusepakkuja veebilehe põhjalikult ning otsida sealt legitiimsusele viitavaid märke. Eesti hasartmängu lehtedest on hea näide Betsafe Casino, mille veebilehe jalutsis on selgelt nähtavad kasiinomänge korraldava ettevõtte juriidilised andmed ning tegevusloa info. Just selliseid vihjeid peaks otsima igalt veebilehelt.
Kui soovid kasutada mõnda uut teenusepakkujat, olgu tegemist kasiinomängude korraldajaga, meelelahutusliku lehe või e-poega, tuleks teenusepakkuja lehelt otsida üles ettevõtte juriidilised andmed ning kontrolli infot ka Google otsingu abil. Kui ettevõtte kohta ei leidu piisavalt infot, on suure tõenäosusega tegemist petisega või ebaturvalise veebiportaaliga.
Ära klõpsa võõrastele linkidele ega tundmatutele nuppudele
Turvaliseks tegutsemiseks internetis on kõige olulisem vältida mistahes võõrastele nuppudele, linkidele, kirjadele ja piltidele klõpsamist. Häkkerid ja petturid võivad sisestada linkidele, veebilehtedele, nuppudele ja piltidele pahavara koodi ning sisule klõpsates paigaldatakse pahavara seadmesse.
Halvimal juhul toob see kaasa olukorra, kus arvutisse satub lunavara: spetsiaalne programm, mis lukustab kõik seadmes olevad pildid, failid ja kaustad ning ei lase neile enam ligi pääseda. Ligipääsu taastamiseks nõuab häkker kasutajalt kopsakat lunatasu. Selliste rünnakute osaliseks on sattunud erinevad suurettevõtted, haiglad ja riigiasutused, kes on pidanud normaalse töö taastamiseks tegema suuri ettenägematuid kulutusi.
Kõige selgem viis taoliste probleemide vältimiseks on ignoreerida mistahes võõraid kirju, sõnumeid, linke, pilte ja muud sisu. Häkkerid võivad kasutajate meelitamiseks saata üpris realistlikke kirju, mis tunduvad tõesed – vahel maskeerutakse mõneks teenusepakkujaks või pangaks, saates kasutajatele kirju panga nime alt.
Kirja või sõnumi saamisel tuleks alati kontrollida kirja saatja aadressit ning veenduda, et tegemist on legitiimse saatjaga. Kui saatja osas tekib kahtlus või ei ole selge, miks selline kiri saadeti, tasub võtta ühendust ettevõttega, kelle nimel on kiri saadetud ning kontrollida, kas tegemist on reaalse kirjaga.
Samuti ei tohiks kunagi uskuda ühtegi sõnumit mõnelt võõralt inimeselt sotsiaalmeedias, kui sõnum üritab meelitada klõpsama mõnele lingile. Peaaegu kõigil juhtudel varjab selle lingi taga end mõni pettus.
Kasuta turvalisi paroole
Paroolide ja kasutajakontode vargused on ühed kõige levinumad kuriteod internetis. Kahjuks kasutavad paljud inimesed liiga lihtsaid paroole ning kui pettur saab paroolile jälile, võib kasutaja kaotada kontole ligipääsu.
Kuigi paljude veebilehtede puhul ei pruugi konto ligipääsu kaotamine tunduda suure probleemina, ei kipu häkkerid varastama suvaliste veebilehtede sisselogimisandmeid. Eriti levinult üritatakse jälile saada kasutaja makseandmetele, e-rahakottidele või teenustele, mille kasutamiseks on kasutajad esitanud tundlikke isikuandmeid (või pangakaardi andmeid).
Ligipääsu takistamiseks tuleb igal veebilehel kasutada kordumatut parooli, st parooli, mida pole varem ühelgi teisel kasutajakontol kasutatud. Parool peaks olema pikk, sisaldama nii suur- kui ka väiketähti, numbreid ja sümboleid ning see ei tohiks kindlasti olla mõni sõnastiku sõna. Nimelt kasutavad häkkerid erinevaid programme, mis proovivad „jõuga“ kasutajakontole sisse tungida, proovides erinevaid sõnu, mis on sõnastikus saadaval. Kui parool on sõnastikust leitav sõna, võib häkker sel moel väga kiiresti saada kontole ligipääsu.
Kõikide paroolide meeles pidamiseks võib kasutada erinevaid teenusepakkujaid internetis, mis pakuvad nö parooliseifi teenust. Kõige tuntum selline teenus on LastPass, kuhu saab da kasutatud paroolid turvaliselt salvesta ning automaatselt luua turvalisi paroolikombinatsioone. Niimoodi ei pea kasutama sama parooli mitu korda ning saab olla kindel, et kõik paroolid on kaitstud.
Kasuta turvalisi veebilehitsejaid ja viirusetõrjet
Enamus inimesi lehitseb ühes päevas kümneid või isegi sadu veebilehti ning on selge, et igaühe põhjalik kontrollimine võib olla keeruline. Pealegi, petturid ja häkkerid muutuvad aina kavalamaks ning vahel ei ole eriti lihtne pelgalt peale vaadates tuvastada ebaturvalisi lehti.
Seepärast on oluline seadmes kasutada viirusetõrjet ning tugeva turvastandardiga veebilehitsejat. Üks kõige tunnustatumaid küberturbefirmasid on Avast, mille valikus on saadaval nii tasuta viirusetõrje kui ka spetsiaalne turvaline veebilehitseja Secure Browser. Secure Browser veebilehitsejal on sisseehitatud mehhanism, mis aitab tuvastada legitiimseid veebilehti ning teavitab kohe, kui tegemist näib olevat ebaturvalise veebilehega.
Avasti viirusetõrje on tuntud laiahaardelise andmebaasi poolest, mistõttu suudab see blokeerida suurema osa internetis peituvatest viirustest ja pahavarast. Muuhulgas sisaldab Avast lahendusi, mis aitavad kaitsta kasutaja privaatsust internetis, sealhulgas nii eelmainitud veebilehitseja kui ka VPN ja AntiTrack jälgimisvastane tehnoloogia.
Sarnaseid teenusepakkujaid on teisigi, ent igal juhul ei ole soovitatav internetis lehitseda ilma viirusetõrjeta. Iga internetiseadme kasutamisel peaks esimene samm olema viirusetõrje paigaldamine – ilma selleta on kasutaja internetis väga haavatav ning avatud paljudele ohtudele.
Usalda sisetunnet ja ole tähelepanelik
Üleüldiselt aitab internetis tegutsedes alati vana hea põhimõte: kui miski tundub liiga hea, et tõsi olla, siis võib olla täiesti kindel, et see ei ole tõsi. Kummaline sõnum või kiri võõralt inimeselt tuleks jätta avamata ja on targem kustutada. Sähviv bänner, mis lubab tasuta asju, on tõenäoliselt puhas pettus ja peidab endas kahtlase sisuga veebilehte. Sisetundest lähtudes saab välja sõeluda suure osa ebaturvalistest veebilehtedest.
Eesti Lastekaitse Liit on loonud nii laste, noorte kui ka lapsevanemate abistamiseks veebiportaali Targalt Internetis, kust leiab hulgaliselt kasulikke nippe küberturvalisuse suurendamiseks. Portaalis tegutseb ka tasuta Vihjeliin, mille vahendusel saab teatada ebaseaduslikust sisust. Kui oleme kõik üheskoos tähelepanelikud ja anname teada ebaturvalistest veebilehtedest, muutub kogu internetikeskkond kõigi jaoks palju turvalisemaks.