Haiti pealinnas tapeti jõuguvägivallas nädalaga 89 inimest

Kaader Haiti pealinnast. Foto: Ralph Tedy Erol/Scanpix

Haiti pealinnas Port-au-Prince'is on relvakokkupõrgetes rivaalitsevate jõukude vahel tapetud nädalaga vähemalt 89 inimest, teatasid kolmapäeval inimõiguslased.

Vägivald lahvatas 7. juulil kahe peamise jõugu vahel vaeses ja tihedalt asustatud eeslinnas.

«Vähemalt 89 inimest on mõrvatud ja veel 16 on teadmata kadunud,» seisis kohaliku inimõigusorganisatsiooni avalduses.

Rahvusvahelised humanitaarorganisatsioonid on näinud vaeva, et toimetada vägivallakeerises piirkondadesse ülitähtsaid toiduvarusid ja võimaldada inimestele arstiabi.

Organisatsiooni Piirideta Arstid kohaliku missiooni juht Mumuza Muhindo kutsus kolmapäeval kõiki osapooli üles võimaldama meedikutel turvaliselt pääseda Cite Soleili piirkonda, mis vägivalla tõttu kõige rohkem kannatab. Muhindo sõnul on tema kolleegid on sinna viiva tee ääres põlenud ja mädanenud laipu.

«See on tõeline lahinguväli. Tegelikult on võimatu hinnata, kui palju inimesi on seal tapetud,» tõdes Muhindo.

Massilised inimröövid on muutumas üha igapäevasemaks, kuna maailma üks vaesemaid riike Haiti seisab silmitsi ühiskonda halvava katkuga ehk võrdlemisi hästi relvastatud jõukudega, keda politsei ei ole suutnud kontrolli all hoida.

Ainuüksi maikuus registreeris ÜRO vähemalt 200 inimröövi, neist lõviosa leidis aset pealinnas.

Alates 2021. aasta 1. juunist on Haiti võimud kaotanud kontrolli ainsa tee üle, mis ühendab Port-au-Prince'i riigi lõunaosaga. Teest umbes kahe kilomeetri pikkune lõik on relvastatud jõukude meelevallas.

Relvastatud jõugud on Haiti pealinnas juba aastakümneid võimutsenud, kuid viimastel aastatel on mõrvade ja inimröövide hulk hüppeliselt kasvanud.