OTSE POSTIMEHEST ⟩ Pevkur: enamik uue võimuliidu otsustest jõustub järgmisel aastal

Hanno Pevkur usub, et kui riigikogu septembris koguneb, on suur osa koalitsioonikõnelustel kokku lepitud otsustest valmis parlamendimenetluseks. Foto: Kermo Benrot

• Uus valitsus alustab tööd esmaspäeval.
• Parlament hakkab uuues võimuliidus kokkulepitut menetlema sügisel.
• Energiateemaline kokkulepe vajab veel täpsustamist.

Riigikogu aseesimees Hanno Pevkur (RE) kinnitas, et astub reedel ametist tagasi, et vabastada koht Helir-Valdor Seedrile (Isamaa). Uue võimuliidu kokkulepped võiksid tema sõnul parlamenti jõuda sügisel.

Millal saab uue valitsuse moodustamine parlamendi kinnituse?

Praeguse kava järgi teatab peaminister Kaja Kallas (RE) reede hommikul parlamendi ees oma tagasiastumisest ja juba tunni pärast koguneb riigikogu uuesti, et arutada talle uue valitsuse moodustamiseks mandaadi andmist.

Valitsuse ametisse astumise ajakava

• Neljapäeval teevad erakonnad teatavaks ministrikandidaadid.
• Reedel astub Kaja Kallas peaministriametis tagasi, allkirjastatakse koalitsioonilepe, president peaks tegema Kaja Kallasele ettepaneku uue valitsuse moodustamiseks ja peaminister saama selleks mandaadi riigikogult.
• Esmaspäeval annab Kaja Kallase uus valitsus ametivande.

Millal võiksid riigikogu menetlusse jõuda need otsused, mis said kirja koalitsioonileppesse ja vajavad nüüd riigikogu otsust?

Teemasid on ju väga palju ja menetleda võib neid mitmeti. Kui võtame näiteks eestikeelse hariduse eelnõu, siis üks osa sellest on juba parlamendi menetluses, nii et seda saaks edasi menetleda. Peretoetuste eelnõu on ka põhimõtteliselt olemas ja teoreetiliselt on sellegagi võimalik edasi minna, aga seal on omad menetluslikud eripärad. Kuna uus opositsioon võib hakata oma käike tegema, on ilmselt mõistlikum, kui valitsus esitab need eelnõud uuesti. Millal see võiks toimuda? Tuleb arvestada, et koalitsioonilepe saab reedel allkirjad ja alles reedel antakse peaministrile volitus, seejärel peab president ka uute ministritega tutvuma. Suure tõenäosusega saavad uued ministrid anda ametivande järgmisel esmaspäeval ja asuda seejärel ministeeriumidesse tööle. Ma usun, et selleks ajaks, kui parlament septembris uuesti koguneb, on juba osa eelnõusid ka valmis, nii et suurem menetlus toimub parlamendis septembris, oktoobris ja novembris. Need ongi arvatavasti kõige tihedamad kuud tegelemaks uues koalitsioonis kokku lepitud eelnõudega.

Uue võimuliidu tekkimisega tekivad muudatused ka riigikogus: lisaks sellele, et mõned inimesed naasevad ministrikohalt parlamenti, muutub ka komisjonide juhtimine ja paratamatult tähendab see muudatusi riigikogu juhatuses. Neid muudatusi on ilmselt kõige keerulisem teha, sest riigikogu juhatus valitakse aastaks ja juhatust ei saa tagasi kutsuda.

Nii ta on, me küll aasta tagasi alustasime koos ekspertidega riigikogu uue kodu- ja töökorra tegemist ning seal oli ka ettepanek, et riigikogu juhatus valitaks neljaks aastaks koos tagasikutsumise võimalusega. Kuna eelnõu lõplikku konsensust ei leidnud, on see praegu lauasahtlis ootel, mis tähendab, et tuleb lähtuda kehtivast seadusest. See aga ütleb, et kui riigikogu esimees on valitud, siis teda ei ole võimalik tagasi kutsuda ehk siis riigikogu esimehena jätkab järgmiste valimisteni Jüri Ratas (KE), kui ta ei otsusta just ise tagasi astuda. Riigikogu aseesimeestega on täpselt sama lugu, lihtsalt sellise väikese erisusega, et kui üks aseesimeestest tagasi astub, tuleb mõlemad uuesti valida. Kuna koalitsioonileppe osa on see, et Isamaale läheb üks riigikogu aseesimehe koht, astun mina reedel ametist tagasi.

See koalitsioonilepe on ikka väga kulukas kokkulepe.

Koalitsioonide tegemine on keerukas protsess ja mina sellist koalitsiooni tegemist veel näinud ei ole, kust nii välja tullakse, et uusi kulusid ei teki. Alati tekivad mingisugused täiendavad kulud, uue koalitsiooni tegemisel tuleb teha järeleandmisi, nii sisuliselt kui personaalias. Selge on see, et kahekesi koalitsioonis olles on sul rohkem kohti, kui oled kolmekesi, on vähem kohti.

Koalitsioonis kokku lepitust tundub kõige segasem kõik elektrituru reformi ja energeetikatoetusi puudutav. Sellega tuleb majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi spetsialistidel ilmselt tublisti vaeva näha.

See on kindlasti kõige suurem väljakutse. Peretoetustest saavad ju kõik aru, seal on summad kokku lepitud – kas see kellelegi meeldib või ei meeldi, on maitse asi, aga põhimõtteline kokkulepe on olemas ja summad on klaarid. Samamoodi on julgeolekuga: meil on teatud kohustused juba võetud ja teatud kohustustega liigume edasi, nii et sealgi on kõik üsna selge ja arusaadav. Energiaküsimus on seevastu paras pähkel pureda. Põhimõtteliselt on kokku lepitud, et tuleme inimestele appi ja energiahindade tõus tuleb osaliselt kompenseerida. Aga fakt on ka see, et riik ei jõua kunagi kõike kinni maksta. Üritame korraldada nii, et inimestel endil oleks vaja võimalikult vähe teha ning kokkulepe sünniks riigi ja energiaettevõtete vahel. Kuidas universaalteenus täpselt kirja pannakse, selle koha peal ma palun küll kõigilt natuke kannatust. Laseme uuel valitsusel tööle hakata, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi inimestel ja energiaturu ekspertidel omavahel natuke arutada, pakkuda valitsusele välja lahendused ja siis vaatame, kuidas edasi minna. Kui on vaja muuta seadust, peame seda parlamendis kiiresti tegema, aga võib-olla saame lahenduse ka ilma seadusemuudatuseta, näites energiaettevõtete ja valitsuse vahelise kokkuleppega.

Kui energiateemalised otsused on vajalikud juba selleks talveks, siis suurem osa võimukõnelustel kokku lepitust hakkab kehtima ilmselt alles uuest aastast.

Suure tõenäosusega küll, sest see puudutab ju riigieelarvet ja riigieelarve tuleb parlamendis vastu võtte enne jõule. Kuna nii lastetoetused kui peretoetused, samuti tulumaksuvaba miinimum, on eelarvega seotud otsused, on need on vaja sisse viia ka eelarveseadusesse, seega arvestada tuleb ka järgmise aasta eelarve kuludega. Nii et jah, suure tõenäosusega räägime sellest, et need muudatused jõustuvad uuel aastal.

Juba uue aasta märtsis on riigikogu valimised. Kui parlamenti pääseb lisaks Reformierakonnale veel mõni erakond, kes muretseb riigi rahakoti pärast, kas on siis võimalik, et mõnest kulukast otsusest loobutakse?

Ajalugu näitab, et kui mõningaid toetusi on tõstetud, siis tagasi neid ei pöörata. Pigem võidakse mõned indekseerimisega seotud toetused mõneks ajaks külmutada, aga enamasti minnakse siiski investeeringute kärpimise teed või öeldakse, et püüame tegevuskuludele mingi piiri panna.

Kas Reformierakonnas jätkavad teile alles jäänud ministeeriumides samad ministrid või arutate teiegi uute nimede üle?

Tavapäraselt on ikka nii, et see otsus on erakonna esimehe teha, ja eriti meie erakonnas, kus erakonna esimees täidab ka peaministri kohuseid. Avalikkus saab sellest teada neljapäeval.

.