Vaatlus: Turule maasikale tuleb minna prillid peas

Ostukohast 150 kilomeetri kaugusel tegutseva maasikatalu ühest marjakilost kogunes taldrikutäis pehmeid marju. Riina Martinson Foto: Riina Martinson

Mul on omamoodi põnev hobi sel suvel tekkinud – turul maasikajahil käimine. Ühel kõige kuumemal päeval kella 14 paiku Pärnu turule maasikaid ostma minnes jalutasin lettide eest läbi ja jäin pidama ühe ilmselgelt edasimüüja juures, kelle silt kuulutas, et tegu Eesti maasikatega Lääne-Virumaalt, sordiks ’Asia’. Jah, tean küll, et need kõige õigemad maasikad tuleb osta neilt müüjatelt, kel peale maasikate muud letil pole, aga müüjatädi näis armas ja tundus hea mõte talle käivet teha.

Maasikad olid väljanägemiselt ilusad ja suured, hind turu keskmine. Küsisin kaks kilo maasikaid ja müüja hakkas neid kahte karpi kühveldama. Tagantjärele targana oskan öelda, et mul oleks pidanud ohukell helisema, kui kaalule täpse numbri saamiseks tädi karpide pealmise kihi tarbeks viimaseid marju hoolikalt kastist noppis, kuid tookord mõtlesin: nii armas, et sedavõrd hooliva müüja peale sattusin.

Kodus maasikad pesemiseks sõelale valanud, avanes aga üsna nukker pilt – palju pehmeid marju. Mis teha, hakkasin neid välja noppima ja kokkuvõttes viskasin julgelt viiendiku ostust ära.

Lohutas pisut, et samal õhtul tehti näoraamatu kodulinna gruppi postitus, kus hoiatati, et kirjelduse järgi sama müüja käest saab mäda kaupa. Kommentaaride järgi polnud ma kaugeltki ainus pettunu. Kahtlustati ka eestimaise pähe Poola kauba müümist.

Ülejärgmisel hommikul maasikajahile minnes olin targem ja valisingi müüja, kel vaid maasikad letil, kirjade järgi kodumaakonnas Koongas kasvanud ‘Polka’. Marjad olid küll väiksemad, aga sööjad hiljem pettuma ei pidanud.

Siis aga susis mind miski okas, hing ei andnud rahu ja pidin ikka selle üleeilse leti juurest läbi käima. Küsisin tädilt, kust pärit maasikaid ta müüs ja et mul oli palju mädaks läinud marju sees. Loomulikult sain vastuseks, et tegu ikka Eesti marjaga ja et keegi teine pole kurtnud. Ohates võttis müüja siiski oma rahakoti välja ja hakkas mulle tagasimaksmiseks raha otsima.

Siis aga paiskus ta selja tagant teise müüja venekeelne sõnavaling, et ärgu andku ta mingit raha tagasi, käivad siin ja räägivad igasugust juttu kokku. Kui on kaubaga probleeme, siis tulgu kohe tagasi.

Ehmatusega suutsin vaid pobiseda: „Aga kui ma olen maalt ega saa kohe tulla?”

„Siis võta takso!” teatas kõrvalleti müüjatädi.