„Meieni veel vihmad jõudnud pole,” tõdes Viljandimaal kartulikasvatamisega tegeleva osaühingu Koorti Kartul üks juhtidest Janek Lass. „Olukord on sant, meil on põlde, mis ei ole kartuli maha panekust alates vihma näinud. Kasvatame koos Märt Laansaluga Saksa firma Norika kartulisorte, mis sobivad siinses kliimas, lihtsalt see aasta on ekstreemne.”
Vihma napib
Kui põuda on kartul võimeline veel taluma, siis kuumus teeb liiga. Nii olid juuni ja juuli esimenegi pool veel kartulisõbralikud, kuid edasised 30 ja lausa 34 kraadi juba liig mis liig „Kui veega leevendust ei tulnud, kippus kartul pikapeale alla vanduma, see tähendab lehtede longu laskmist ja närbumist,” seletas Lass.
Nii saab kartulikasvataja vaid loota, et vihm tulemata ei jää, ja sedagi, et see neil koristusaega teistpidi segama ei hakka. „Võime siin kurvastada, aga mis see aitab,” nentis Lass. „Ilmaprognoosist võime ju näha meie kandile vihma, kui seda aga taevast alla ei tule, siis nii lihtsalt on. Teist aastat järjest selline kuumus.”
Vaatamata kõigele tuleb edasi toimetada. Kartulipanekuga on paigas ka ülesvõtmise ajad ja neid muutma pole veel hakatud. „Võtame siin varast kartulit tellimuste järgi, kuigi tal pole ei mõõtu ega kogust, kuid võtma ikka peab,” lausus ta.
Et osaühing kasvatab Eestis kõige varasemat sorti ’Solist’, algas kartulipanek väga vara, aprilli keskpaigas, viimane sort pandi maha juuni algul. Varane kartul on saanud kuumakahjustusi, kuid hilisemate saagilootus veel püsib, sest neid on kuumus vähem kahjustanud. Midagi ennustada ta aga ei taha, ootab vaid vihma.