Vene sanktsioonide tõttu kuhjub Muugal ohtlik väetistelaadung

Muuga sadama väetiseterminalis (madalad valged rajatised) seisab 80 000 tonni väetist, millest 12 000 tonni on ohtlik ammooniumnitraat. Foto: Madis Veltman

Venemaa-vastaste sanktsioonide tõttu on Muuga sadamasse kinni jäänud 80 000 tonni väetist, millest 12 000 tonni on plahvatusohtlik ammooniumnitraat. Ülejäänu on karbamiid ja seguväetis.

Sanktsioonide all on nii Muuga terminali omanik DBT kui väetise omanik, Vene keemiahiid Acron, täpsemalt kuulub Muugal asuv väetis Šveitsis asuvale Acroni tütarfirmale. Sanktsioonidele viidates ütleb DBT esindaja Postimehele: «Me ei saa teemat kommenteerida.»

Küsimus ei ole isegi väetise koguses, vaid selles, et väetis seisab – mida kauem ammooniumnitraat ühe koha peal seisab, seda suuremaks muutuvad riskid. Päästeamet viitab samuti seismise ajale, mitte kogusele. Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti (TTJA) tehnikaosakonna juhataja Ingrid Teinemaa lisab: «Ammooniumnitraadi puhul on kogusest olulisemad selle säilitustingimused.»

Pole mõtet minna kõikidesse keemilistesse ja füüsilistesse detailidesse, mis ammooniumnitraadiga seismise ajal juhtub, aga praktikas tähendab see, et hoiustamiseks kehtivad väga ranged reeglid: kui kõrge võib olla kuhi, mitu kotti väetist tohib üksteise peal olla, kui kaua võib ühe koha peal olla, milline peab olema niiskustase ja milline temperatuur, kuidas ja millal kontrollida. Kui ammooniumnitraat on seisnud ühe koha peal kauem kui pool aastat, tuleb teha täiendav detonatsioonikontroll.