Viimased Malis teeninud Eesti kaitseväelased jõudsid koju

Foto: Kaitseväe peastaap

Eile õhtul jõudsid tagasi koju viimased Malis Prantsusmaa juhitud operatsioonil Barkhane teeninud Eesti kaitseväelased, mis tähistab ühtlasi eestlaste osaluse lõppu operatsioonil Barkhane ja sihtüksuses Takuba.

«Tegime koostööd Prantsusmaa, Suurbritannia ja Mali relvajõudude üksustega, mis süvendasid tugevalt meie liitlassuhteid meie liitlastega NATO-st,» ütles kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem.

Eesti panus Prantsusmaa juhitud koalitsioonis keskendus Mali relvajõudude operatsioonialasele väljaõpetamisele ning seeläbi nende võimekuse tõstmisele, et Mali suudaks oma territooriumi ise kontrollida ja terroristlike rühmituste vastu võidelda.

«Samuti tagasid Eesti kaitseväelased meie enda ja liitlasüksuste turvalisust Gao baasis. Võin julgelt kinnitada, et meie kaitseväelased tulid enda ülesandega väga hästi toime ja meie liitlased on Eesti sõdureid ainult kiitnud,» lisas kindralleitnant Herem.

Eesti oli esimene riik, mis liitus operatsiooniga Barkhane ja selle sihtüksusega Takuba. Eesti otsus on märkimisväärselt tõstnud Eesti nähtavust ja mainet Prantsusmaa kõrgete poliitiliste ja sõjaliste otsustajate seas.

Prantsusmaa president, valitsusliikmed ja kõrged sõjaväelased on hinnanud väga kõrgelt Eesti panust operatsiooni ning tunnustanud Eesti kaitseväelaste professionaalsust selle operatsiooni raames.

Eesti panustas välisoperatsioonile Barkhane ja sihtüksusesse Takuba jalaväerühma, toetuselemendi, staabiohvitseride ja eriväelastega. Üheaegselt teenis Malis ligi 70 kaitseväelast.

Kokku osales operatsioonil Barkhane 11 jalaväerühma ehk ligi 450 Scoutspataljoni tegevväelast. Erineva taseme juhtimiskogemuse sõjalisel operatsioonil said kokku üle 20 Scoutspataljoni ohvitseri ja rohkem kui 50 allohvitseri.

Välisoperatsioonil Barkhane teeninud jalaväerühma ülesanneteks olid väekaitse, baasikaitse, baasi lähiümbruses patrullimine ning kiirreageerimine ohuolukordades. Eriväelaste ülesanneteks olid nõustamine, Mali relvajõudude väljaõpetamine ning nende toetamine ühistel operatsioonidel.

Eesti üksus paiknes Prantsusmaa baasis Nigeri jõe kaldal Gao linnas, kus eestlased elasid ja teenisid samades tingimustes nagu Prantsusmaa sõjaväelased.

Prantsusmaa juhitud operatsiooni Barkhane eesmärk oli toetada viie Saheli regiooni riigi (Mauritaania, Mali, Burkina Faso, Niger, Tšaad) võitlust relvastatud terroristlike rühmituste vastu.

Operatsioon Barkhane algas 1. augustil 2014. aastal. Eesti panustamine operatsiooni algas 2018. aastal ning panustamine sihtüksusesse Takuba 2020. aastal.

Eesti ja Prantsusmaa kaitsekoostöö toimub lisaks Malile paralleelselt ka Eestis. Prantsusmaa üksused panustavad Eesti julgeolekusse NATO eelpaigutatud vägede koosseisus Tapal ja NATO õhuturbemissioonil Ämaris.