NÄDALA SÕLMKÜSIMUS ⟩ Kas valitsuse asemel saaks riiki juhtida «süvariik»?

Ma ei näe küll, et oleks nüüd mingi selline richelieulik või machiavellilik kantsler, kes manipuleeriks oma ministriga, ütleb riigisekretär Taimar Peterkop. Foto: Sander Ilvest

Alternatiivne kantslerite või mõne arvates «süvariigi» valitsus koguneb igal esmaspäeval Stenbocki majja oma tavapärasele koosolekule, kus on kohal riigi administratiivjuhid igast valdkonnast ja nende suur juht.

Jutt Toompea kõrge vaatega koosolekuruumis keskendub ikka riigi elu korraldamisele. Plaanid on kantsleritel suured ja ideed lennukad. Kuid alternatiivne valitsus ise neist midagi «ära triikida» ei saa, kuna Eesti pole kantslerite riik.

Vaja on täidesaatva võimu kehastust ehk lihtsalt öeldes rahva mandaadiga ministreid või valitsust, kes otsuseid saab teha. Ministeeriumite administraatorite pädevus on ainult teemad paika siluda, et otsustamine oleks valutu, või erimeelsuste puhul riigimasinasse tagasi saata.

Juuni alguses viskas peaminister Kaja Kallas (Reformierakond) ootamatult ära pool vabariigi valitsuse meeskonnast. Uue kolmikliidu kokkuleppele eelnenud päevadel tekitas see küsimuse, mis saab ja kas üldse midagi saab siis, kui ära kukub ka teine pool valitsusest? Teisisõnu, miks on Eestile üldse valitsust vaja? Puust ja punaselt oskab küsimusele ehk kõige paremini vastata Eesti kõrgeim riigiametnik, riigisekretär Taimar Peterkop.