Kolm erakonda teatasid reede õhtul, et jõudsid kokkuleppele ühise koalitsiooni moodustamises. Peaminister Kaja Kallas (RE) sõnas, et tähistama hakatakse siis, kui lepingul on allkirjad all ja mandaat riigikogus saadud.
Peaminister enne lepingu allkirjastamist veel tähistama ei kipu (12)
Ehkki kokkulepe koalitsiooni moodustamiseks tehti täna ühe tunniga, siis peaminister sõnas, et arutelus olid taas kõik samad küsimused, millest juba kuu aega räägitud on. «Selles mõttes kõik sõltub perspektiivist. Mina ütleksin, et oleme kuu aega arutanud ja nüüd jõudsime kokkuleppele. See ei ole väga kiiresti.»
Kallas kinnitas, et kokkuleppele jõuti põhimõttelistes küsimustes. «Meie jaoks on kõige olulisem eestikeelsele haridusele üleminek. Leppisime kokku selles, et 2024. aastal minnakse üle eestikeelsele haridusele ja erandeid saab teha valitsuse tasandil.» Ta selgitas, et valitsuse juurde moodustatakse ekspertide kogu, kus on spetsialistid, kogukondade esindajad ja teised, kes annavad erandeid, kui see peaks olema vajalik.
«Samuti leppisime kokku elektriturureformis ja energiatoetustes. Me teame, et tuleb väga raske talv ja just energiakriisi tõttu ja seetõttu oleks võimalik inimesi rasketel aegadel toetada. Samuti kõrghariduse rahastamine, mis tõuseb järgmistel aastatel 15 protsenti. Tulumaksuvabastus tõuseb 654 euroni, et katta miinimumpalka. Need on suured teemad.»
Ka peretoetuste summades jõuti kokkuleppele. «Lapsetoetus ja üksikvanema toetus tõuseb 80 euroni ja lasterikka pere toetus 600 euroni ning vähenevad vastavalt siis, kui lapsed pesast välja lendavad.» Ehkki varasemalt on teema olnud üks tüliõunadest, sõnas peaminister, et praegu on oluline see, et langetati otsus.
Küsimusele, et kaua inimesed energiatoetust saavad, vastas Kallas, et kütteperioodil, mis on oktoobrist kuni märtsi lõpuni. Küll aga kordas ta üle, et see ei tähenda, et valitsus suudaks kogu suurte arvetega kaasnevat valu ära võtta.
«Inimesed, kes vähegi saavad, peavad mõtlema sellele, kuidas neid kulutusi vähendada: kas siis hinda fikseerida või mõelda energiasäästu peale. Tean, et kõigil ei ole see võimalik, aga tahan ka seda öelda, et lõputult toetuste peale lootma ei saa jääda.»
Kas kolm erakonda tähistavad täna tordi ja vahuveiniga? Kallas naeris, et esialgu veel mitte. «Aga kindlasti see aeg ka tuleb. Meil on jäänud veel detailide viimistlused, nagu näiteks positsioonide jaotus . Kui see aeg on lõplikult käes, allkirjad all ja ka mandaat riigikogus saadud, siis võib tähistada küll!»
Milliseid ministrikohti Reformierakond soovib? «Me neid läbirääkimisi kindlasti ei hakka pidama veel,» naeris peaminister.
Peaminister Kaja Kallas teatab riigikogus, et astub tagasi. Pärast seda määrab president Alar Karis ta uueks peaministrikandidaadiks. Selle järel peab Kaja Kallas riigikogu ees kõne uuest võimuliidust ning riigikogu peab kinnitama mandaadi. Kui see on käes, siis Kaja Kallas esitleb presidendile uut valitsust.