Minister Riisalo: meie kohus on anda lapsele parim võimalik keskkond

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. Foto: Postimees

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo (RE) ütles kõrgetasemelisel Euroopa lastegarantii konverentsil Prahas, et kui vaesuses elavate laste arv on aasta-aastalt Eestis vähenenud ning ligipääs haridusele ja tervishoiule tagatud, siis paljudes teistes Euroopa riikides on see jätkuvalt probleem.

Samal ajal on Eestis väljakutseks ligipääs sobivale eluasemele ja vaimse tervise teenustele.

Selleks, et Euroopa Liidu riikides üles kasvavatele lastele oleks tagatud võimalused realiseerida enda tugevused ja potentsiaal, on iga liikmesriik koostanud oma lastegarantii tegevuskava. Minister Riisalo sõnul vajavad Eestis erilist tähelepanu erivajadusega, sh vaimse tervise muredega lapsed, vägivalda kogenud, asendushooldusel viibivad või ühe vanemaga kasvavad lapsed.

Riisalo sõnul on oluline vaadata üle erivajadustega laste abistamine erinevates valdkondades, et vähendada dubleerimist ja abi saamisele kuluvat aega. «Sotsiaalministeeriumi ning haridus- ja teadusministeeriumi koostöös on muudatusettepanekud väljatöötamisel. See peab olema meie ühiskonna südameasi, et erivajadustega lapsed ja nende pered saaksid abi lihtsasti ja kiirelt,» lisas ta.

Lastegarantii tegevuskava eesmärk on ministeeriumi teatel tagada vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus olevatele lastele juurdepääs peamistele teenustele: tasuta juurdepääs alusharidusele ja lapsehoiule, haridusele ja koolipõhistele tegevustele, vähemalt üks tervislik toidukord igal koolipäeval, tasuta juurdepääs kvaliteetsele tervishoiule, juurdepääs tervislikule toitumisele ja sobivale eluasemele.

Suhtelise vaesuse määra järgi elas Eurostati 2020. aasta uuringu kohaselt suhtelises vaesuses 15,2 protsenti Eesti lastest. Eestist oli see näitaja madalam vaid Poolas, Hollandis, Soomes, Taanis, Tšehhis ja Sloveenias. Ka laste vaesusnäitajate üldpilt on aja jooksul paranenud. Kui 2014. aastal elas statistikaameti andmetel absoluutses vaesuses peaaegu iga kümnes Eesti laps (9 protsenti), siis 2020. aastal ligi 7000 last ehk 2,7 protsenti Eesti lastest.

Uus dimensioon lastegarantii valguses on sõjapõgenikud. Nende laste elu ja unistused on lõhutud, aga nende abistamine on Riisalo sõnul tugevalt meie Euroopa väärtuste keskmes. «Kui sõda saab läbi, siis on meie kohustus laste ees, kes sõja eest meie juures varju leidnud, saata nad tagasi koju hoituna, õpetatuna ja tervetena. Sest iga laps väärib seda,» sõnas Riisalo.

Põhjalikumat käsitlemist leidis konverentsil ka laste ja noorte kaasamine otsuste tegemisse. Kohal viibinud noored väljendasid selget soovi olla ära kuulatud ning anda edasi oma mõtteid poliitikate kujundamiseks. Ministrid nõustusid, et noorte inimeste mured ja ettepanekud peaksid õiglasel määral olema arvesse võetud.

Minister Riisalo käis lisaks avalikult välja ettepaneku võtta edaspidi regulaarselt aega noortega kohtumiseks ning neid puudutavate küsimuste arutamiseks.

Muu hulgas on Eesti lastegarantii tegevuskavas välja toodud ka näiteks riikliku perelepitusteenuse loomine, noortele ja lapsevanematele suunatud paari- ja peresuhteid ning vanemaharidust toetavate programmide arendamine ja kättesaadavuse parandamine, väikelaste vanemate haigus- ja hooldushüvitise maksmise tingimuste parandamine vanemapuhkuselt tööle naasmise järgselt, ühe vanemaga perede toetusmeetmete paketi ajakohastamine ja ühtlustamine.

Lastegarantii Eesti tegevuskavas on kõik planeeritavad tegevused seotud nii Eesti 2035 strateegia kui ka seniste arengusuundadega laste ja perede heaolu toetamiseks.