Päevatoimetaja:
Marek Kuul
Saada vihje

Kaitseväe keskpolügoonil alustatakse soomusmanööverlaskevälja ehituseks vajalikku raadamist

Copy
Pilt on illustratiivne.
Pilt on illustratiivne. Foto: Meelis Meilbaum

Keskkonnaamet andis loa raadamistöödeks kaitseväe keskpolügoonil. Raadamistööd on planeeritud läbi viia kahe kuu jooksul ning raadatava ala maht on ligikaudu 350 hektarit.

Raadamistööde eesmärgiks on valmistada ette maastikku soomusmanööverlaskevälja ehituseks, et parandada sõjalise väljaõppe võimalusi ning toetada liitlaste kohalolekut Eestis.

Oluliseks arenguvajaduseks on luua tingimused soomustatud jalaväepataljoni lahinglaskmisteks koos toetusüksustega.

RKIK harjutusväljade portfellijuht Elari Kalmaru lausus, et keskpolügooni arendusprogramm näeb ette liikumiskoridoride rajamist lahingumasinate lahinglaskmisteks, mis tähendab liikumist koos laskmistega. Koridoridesse ja nende ümber luuakse laske- ja õppeväljad, et teedevõrku kasutades saaks soomustatud jalaväepataljon läbi viia lahinglaskmisi koos toetusüksuste abiga. «Soomusjalaväe pataljoni lahingkoridori laiuseks on 4–5 km ja pikkuseks 10–15 km,» selgitas Kalmaru. 

Kaitseväe keskpolügoon on kaitseväe suurim harjutusväli, mille planeeringut oli vaja uuendada, et võimaldada üksustele ajakohaseid ning kaitseväe võimearendustele vastavaid väljaõppevõimalusi. Viimaste aastate jooksul toimunud võimearendustega ning liitlaste panusega Eesti julgeolekusse on suurenenud vajadus väljaõpperajatiste järele, mida olemasolevad harjutusväljad ei paku. Uute harjutusvõimaluste loomine on oluline ka Eestis viibivate liitlasriikide relvajõudude üksuste võitlusvõime hoidmiseks.

Planeeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus tehtud Natura hindamise tulemusena selgus, et kavandatav arendus ja tegevus võib mõjutada Natura alasid, mistõttu töötati välja ka hüvitusmeetmed.

Keskkonnaameti metsaosakonna juhataja Olav Etverk lisas, et hüvitusmeetmed on paika pandud keskkonnamõju hindamisel osalenud ekspertide soovituste põhjal ja raadamistöödega saab alustada nendel aladel, mille kohta ette nähtud hüvitusmeede on ellu viidud. Näiteks laiendatakse metsise ja must-toonekure parema kaitsmise eesmärgil Põhja-Kõrvemaa ja Ohepalu linnualasid ning muudetakse mõnede kaitsealade tsoneeringut. Hüvitusmeetmete hulka kuulub mitme kaitseala muutmine või loomine ning sellega tegeleb keskkonnaamet.

Kaitseväe keskpolügooni eriplaneeringu kehtestas vabariigi valitsus 16. juunil 2022 korraldusega nr 173 ning andis nõusoleku Natura erandi kohaldamiseks.

Tagasi üles