Tallinna vene koolidele eesti keele õppeks antud miljoneid katab saladuseloor

Liina Kersna, Jaak Aab ja Mihhail Kõlvart. Foto: Liina Kersna

Haridus- ja teadusministeerium võttis juunikuus kolmelt vene koolilt rahastuse, mida jagati eesmärgiga arendada pilootprojektina koolides eesti keelt. Et Tallinna linn, kes on koolide pidaja, ei esitanud mitme aasta jooksul pilootprojekti kohta ühtegi raportit, pole teada, kuidas ja kuhu antud raha läks.

Haridus- ja teadusministeerium (HTM) saatis 20. juunil Tallinna haridusametile ametliku teate, et ministeerium lõpetab kolme kooli lepingu. Senise lepingu järgi said kolm venekeelset Tallinna kooli aastas 750 000 eurot eestikeelse õppe metoodikate arendamiseks ning ka seireks. Selle tulemusel pidid gümnaasiumi lõpetajad saavutama eesti keele C1-taseme. Ent ministeeriumi kinnitusel ei ole metoodikaid loodud ning neid ei ole ka teaduspõhiselt seiratud. 

16. juunil rääkis haridus- ja teadusminister Liina Kersna (RE) riigikogu ees, et ministeerium on selle teemaga tegelenud. «Oleme vaadanud nendesse lepingutesse sisse ja oleme väga tähelepanelikult vaadanud ka, kuidas neid lepinguid on täidetud, sest nende lepingute täitmisega on väga tõsiseid probleeme. Saadud raha eest on ostetud asju, mis ei olnud seotud eesti keele õppega, saadud raha eest on palgatud inimesi, keda eestikeelse õppe teemaga on äärmiselt raske seostada,» rääkis Kersna. Ta on kaks korda sel teemal rääkinud ka Tallinna linnapea Mihhail Kõlvartiga (KE).