GALERII ⟩ Reportaaž Sakalalt: sõda võib meid tabada ka merel

Juuni lõpus tuli järjekordselt missioonilt NATO eskaadri koosseisus meie miinitõrjelaev Sakala. Pärast Ukraina sõja algust muutus missioon sõjaliseks operatsiooniks ehk NATO kollektiivse enesekaitse operatsiooniks. Milles seisnes missioon ning mis muutus seoses sõjaga, rääkis Postimehele Sakala komandör Annes Babenko.

Eesti kolm miinitõrjelaeva Sakala, Ugandi ja Admiral Cowan moodustavad meie mereväe selgroo, lisaks on staabilaev Wambola ja kolm väekaitsekaatrit. Seda pole just palju, kuid NATO riikide laevastike koossesisus oma ülesandeid täites olemegi tugevad. Merevägi on osalenud NATO alalise miinitõrje eskaadri koosseisus üle 15 aasta. Alaline valmidus tähendanudki seda, et julgeolekukriisi või sõja puhkedes peab laev olema valmis osalema sõjalistel operatsioonidel. Pärast Ukraina sõja algust just selline muutus toimuski.

Annes Babenko sõnul oli nüüd nii eskaadri kui ka ühe selle osana Sakala ülesanne olla valmiduses täita NATO aktiveeritud kaitseplaanide raames antavaid ülesandeid. «Seega, eskaadril kui ka laeval oli selge sõjaline ülesanne, mille täitmiseks hoiti üleval valmidust,» rõhutas Babenko.