VIDEO ⟩ Pentus-Rosimannus: andsime juba läbirääkimiste alguses teada, et suurprojektide rahastamise kohta tuleb otsus teha

Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus (Reformierakond) sõnas pärast koalitsiooniarutelu, et eilne valitsuse otsus loobuda kolme suurprojekti rahastamisest ei saanud kellelegi üllatusena tulla. 

Eile tundus olevat Reformierakonna jaoks päris keeruline olukord. Kõik olid teie peale pahased, Tallinna haiglalt raha ära võtmist nimetati sigaduseks jne. Täna olid härrased väga rahulikud ja ei ühtegi kriitikanooti Reformierakonna suunas. Mis te tegite neile?

Eks läbirääkimiste käigus tuleb ka alati kuidagi eristada seda, mida sageli väga emotsionaalselt võib-olla väljaspool läbirääkimiste ruumi välja öeldakse ja seda õhkkonda, mis toimub reaalselt läbirääkimistel. Täna oli väga hea õhkkond. 

Arvan, et oluliselt liikusime edasi eestikeelsele haridusele ülemineku teemadel. See põhimõtteline kokkulepe või kompromissi otsus, et eestikeelsele haridusele üleminek saab fikseeritud seaduses ja et me selle seaduse soovime vastu võtta veel selle aastanumbri sees. Et see puudutab nii alusharidust kui põhiharidust. Arvan, et see oli tõesti hea arutelu. 

Liina Kersna küsimust või Tallinna haigla küsimust te ei arutanud? 

Ei.

Paratamatult soovitakse saada aru, et miks te nii tegite (Tallinna haigla rahastus - toim) ja et miks peaminister avaldust ära ei viinud?

See, mis puudutab taasterahastu otsust, siis mõned nädalad tagasi, päris läbirääkimiste algusfaasis eraldi informeerisime (potentsiaalseid koalitsioonipartnereid - toim). Et kuna juunikuu lõpp on see tähtaeg, kui me peame tegema valitsusega otsused taasterahastu kohta, siis sellest pole pääsu. See ei tulnud tõesti kellelegi üllatusena, et see otsus meil teha tuleb. 

Ja peaminister on seda ka selgitanud, et tõepoolest praeguses olukorras, kus uus koalitsioon on sündimas, siis eraldi ühe ministri sellist avaldust ei ole mõtet ega põhjust viima minna. Liina Kersna on teada andnud, et ta soovib ametist lahkuda ja kahjuks tõesti see nii on. Ta oli erakordselt tugev haridusminister.

Läbirääkimiste juurde tagasi tulles, siis ma saan aru, et õppekorraldusmeetodite üle, kuidas vene koole ära kaotada, suutsite need justkui koalitsioonilepingust välja lükata. Siis kui seadusarutelu läheb käima, et siis hakatakse vaatama, kuidas. 

See kokkulepe ja üksmeel on, et tõesti, kui räägime metoodikatest, peab see igal juhul olema teaduspõhine. Tõenäoliselt on ka objektiivne olukord selline, kus erinevates Eesti piirkondades eestikeelsele haridusele üleminek nõuab ka erinevat lähenemist - linnades või piirkondades, kus on üksikud venekeelsed koolid veel säilinud, tahavad teistsugust lähenemist kui nendes piirkondades, kus praegu veel on venekeelne haridus valdav. Siin tuleb igale piirkonnale lähenedes konkreetne selle piirkonna ja nende koolide jaoks kõige mõistlikum lahendus leida. 

Aga seda osa koalitsioonilepingusse kirja ei pandud? See tuleb hiljem, mis on põhiline Isamaa ja sotside n-ö vastasseis olnud?

Ma ei ütleks, et see on põhimõtteline vastasseis. No ei ole mõeldav, et me koalitsioonileppesse hakkame iga kooli kohta kirjutama konkreetset lahendust sisse. See ikkagi peab toimuma teaduspõhiselt ja ekspertidele tuginedes.

See otsus, et seadus võetakse vastu ja seaduses tõepoolest üleminek ette nähakse, see ise on märgiline ja see on asi, mis on kolmkümmend aastat olnud tegemata ja mida nüüd loodetavasti sündiv koalitsioon sisuliselt kaheksa kuuga ära teeb ja ka see, et ettevalmistus selleks üleminekuks ei lükku mitte kuskile aastate taha, vaid me alustame sellega sellest sügisest. 

Vaata pikemalt videost!