Miks on Eestis 30 aastat pärast taasiseseisvumist alles venekeelne õpe? Kui lühidalt kokku võtta, on vastus üpris lihtne: suurem osa sellest ajast on kulunud õigusaktide täpsustamisele või ootamisele, et äkki toimub midagi iseenesest, nagu keeleameti peadirektor Ilmar Tomusk 2019. aastal nentis.
1993. aastal pandi tähtajaks aasta 2000, mil vene õppekeelega gümnaasiumid pidi üle minema eestikeelsele õppele. Pärast seda ei liigutatud lillegi ja tähtaja lähenedes, 1997. aastal nihutati eesmärk 2007. aasta peale.
Aastatel 2007–2011 vene gümnaasiumides üleminek 60:40-õppele toimuski ja see süsteem kehtib siiani ehk 11 aastat on tegeldud poliitilise peenhäälestamisega. Eesti keele arengukavast, kus oli küll eesmärk, et muukeelses koolis alustatakse 2015/2016. õppeaastal ka põhikooliastmes osalist eestikeelset aineõpet, poliitikud välja pole teinud.