Äikeseteadlane: tormihoiatused muutuvad peagi täpsemaks

Keravälk. Foto: Wikimedia Commons

Eesti vallutanud kuumalainetes sähvivad taevast ootamatult ilmuvad välgunooled, ent piksekahjud on tänavu jäänud tagasihoidlikuks. «Välgulöömisel võib lugeda, mitu sekundit jääb müristamise ja pikselöögi vahele, ning jagada saadud tulemuse kolmega – nii saab aru, mitu kilomeetrit eemal oht on,» ütleb äikeseteadlane Sven-Erik Enno. «Tuppa tasuks varjuda siis, kui kokku loendati alla kümne sekundi. Ameeriklased pakuvad ohutuks ajaks 30 sekundit, sest välku võib lüüa ka äikesepilvest mitu kilomeetrit eemal.»

Neid, kes välgutabamusest kannatada saavad, ei taba 95 protsendil juhtudel piksenool otse. Kui välk lööb tohutu elektrivooluga maasse, tekib selle koha ümber 10–15 meetri raadiuses ohtlik ala. «Näiteks võib saada elektrilöögi, kui pikne tabab puud, ent inimene seisab puu all, või läheb äikese ajal ujuma,» sõnab Enno.