/nginx/o/2012/02/29/990102t1hfc6a.jpg)
Tallinna Tehnikakõrgkooli tehnikateaduste doktor Priit Vilba rääkis tänasel konverentsil «Eesti teede kvaliteediga Euroopasse?», et Eesti teed vananevad kiiremini, kui neid jõutakse remontida. Kahjud liiklusõnnetustest ning teehoiu ebaefektiivsusest moodustavad hinnanguliselt üle 200 miljoni euro aastas.
Vilba möönis, et kuigi Eesti teedevõrk on hea ja tihe, siis 20 aasta jooksul on oluliselt kasvanud liiklusintensiivsus ja koormused.
«Eesti teed vananevad kiiremini, kui jõutakse neid remontida, rekonstrueerida ja ehitada,» tõdes Vilba. Tema andmetel on Eesti teede keskmised vanused on põhimaanteedel 13 aastat, kõrvalmaanteedel 21 aastat, tugimaanteedel 25 aastat ja kruusateedel üle 30 aasta.
Samas näitas Vilba sõnul Tehnokeskuse 2011. aasta uuring riigimaanteede kumulatiivset alarahastamist 836 miljoni euro väärtuses.
«Me ei võta laenu pankadelt, vaid füüsiliselt keskonnalt,» tõdes Vilba. «Kahjud liiklusõnnetustest ning teehoiu ebaefektiivsusest moodustavad hinnanguliselt üle 200 miljoni euro aastas.»
Vilba rääkis, et teehoiusüsteemis tekkinud probleemid mõjutavad väga paljusid majandus- ja sotsiaalsfääri osalisi, mistõttu oleks vaja teha koostööd asjast huvitatud osapoolte ja institutsioonidega.
Vilba rääkis, et vaja oleks luua teedealane kompetentsikeskus, kus peaksid osalema Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Tehnikakõrgkool, ehitusettevõtlusliidud, ehitusmaterjalitootjate liit, inseneride liidud, projekteerijate liit, uurimislaborid ning inseneribürood.
«See oleks koht, kus toimuks kompetentsi ja pädevuse tõstmine,» ütles Vilba. Täna moodustab teedega seotud rakendusuuringute maht alla 0,1 protsendi teehoiu kogu rahastamisest.
/nginx/o/2012/11/16/1436876t1h41bf.jpg)