/nginx/o/2023/12/22/15796256t1hc36c.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2022/06/05/14605923t1h747a.jpg)
Kaitseminister Kalle Laaneti sõnul tehti NATO tippkohtumisel Madridis olulisi otsuseid alliansi kaitsehoiaku tugevdamiseks ja selle elluviimisel on juhtroll Suurbritannial.
Laanet: sisuliselt sai Madridis teoks kõik, mille nimel on valitsus pingutanud (3)
«Oleme igati rahul sellega, mis Madridis otsustati – sisuliselt sai teoks kõik, mille nimel on Venemaa Föderatsiooni agressiooni algusest pingutanud kogu Eesti valitsus. Arvestades dramaatiliselt muutunud julgeolekuolukorda on kriitilise tähtsusega, et NATO suudaks kaitsta koheselt iga sentimeetrit NATO territooriumist,» ütles Laanet.
Eesti kaitseks luuakse NATO raamistikus tegutsev diviisistruktuur, mille üksused ja staap koosnevad nii Eesti enda kui teiste liitlaste panusest.
Diviisi juhtimisstruktuuri loob Eesti Ühendkuningriigi toetusel, kes on otsustanud täiendavalt määrata Eesti kaitseks brigaadi, mille staabielement ja osad allüksused hakkavad paiknema Eestis. Eestisse jääb tulevikuplaanis kohale kaks Briti pataljoni.
Laaneti sõnul toovad Madridi tippkohtumise otsused NATO kollektiivkaitse uude ajajärku. Välisministri ülesandeid täitev ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt (RE) lisas, et tippkohtumisel valitses täielik konsensus selles, et NATO kaitsehoiakut idatiival tuleb märkimisväärselt tugevdada.
Madridis sai uue hoo sisse ka Soome ja Rootsi NATO-ga liitumise protsess. «Loodame, et protsess ei jää venima. Aga Soome ja Rootsi ei ole kindlasti viimased alliansiga liitujad. Nii Ukrainal kui ka Gruusial on endiselt NATO liikmesuse perspektiiv, nagu see sõnastati 2008. aasta Bukaresti tippkohtumisel,» ütles Sutt.
Tippkohtumisel, kus tegi pöördumise ka Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi, kiideti heaks täiendav NATO toetuspakett Ukrainale ja liitlased lubasid jätkata riiki relvatarneid.
Madridis oli NATO välisministritel ka mitteametlik kohtumine Mauritaania ja Jordaania välisministriga. «Meie julgeolekuohud on seotud ja muutuvad järjest keerukamaks. Näiteks on Venemaa sõda lisaks kannatustele ja hävingule Ukrainas põhjustanud ka toidukriisi lõunas,» selgitas Sutt. «Eesti on alati toetanud võitlust terrorismi vastu. Osaleme mitmel liitlaste sõjalisel operatsioonil, näiteks Iraagis ja Vahemerel.»
Sutt kohtus Madridis Kanada välisministri Melanie Jolyga ning sai võimaluse tervitada Kanada otsust avada Eestis saatkond ja tänada Kanadat panuse eest meie piirkonna kollektiivkaitsesse.
Laanetil olid kohtumised Ühendkuningriigi ja Kanada kaitseministriga ning teemaks oli innovatsioon NATO kaitsehoiakus.