Valitsus võtab Tallinna haigla ja Haapsalu raudtee tagant raha ära

Tallinna haigla eskiis. Foto: Tallinna linnavalitsus

Vabariigi valitsus otsustab Euroopa taastekava mahtu vähendada 360,3 miljoni euro võrra ning nõnda loobuda kolme suurprojekti rahastamisest.

Nii jäävad katki Tallinna haigla rajamine, mille rahastust ootab ees 280 miljoni euro suurune kärbe, Turba-Risti raudtee (34 miljonit eurot) ning mitmeotstarbelise meditsiinikopteri võimekuse loomine 46,3 miljoni euro eest.

Valitsus põhjendas seda ehitushindade hüppelise kasvu ning Euroopa Liidu toetusraha vähenemisega.

«Igal oinal on oma mihklipäev – nii ka Reformierakonnal,» kommenteeris otsust Keskerakonna fraktsiooni esimees Jaanus Karilaid. «Selline madal poliitiline kättemaks tabab õnneks neid ennast kolm korda rohkem kui Läänemaad ja Tallinna. Kõik head asjad jätkuvad siis, kui Keskerakond on tagasi valitsuses. Vähemusvalitsus saab olla kahjulik. Seda nad tõestavad ilmekalt.»

Karilaid ütles, et talle helistasid eile kolm reformierakondlast ja ütlesid, et kui ta organiseerib riigikogus peretoetuste eelnõu menetluse lõpetamise, siis regionaalpoliitiline programm ehk Haapsalu raudtee ja Tallinna haigla arendus jätkuvad.

Karilaid meenutas, et riigikogu liikmena oli Kaja Kallas Haapsalu raudtee toetusrühma liige. «Järelikult tuleb ta riigikokku tagasi tuua.»

Rahanappuse tõttu on rõhk mujal

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kommenteeris, et Turba-Risti raudtee ehitusprojekt arvatakse praegu rahanappuse tõttu taaste- ja vastupidavusrahastu RRF paketist välja ja jätkatakse raudteel strateegiliste projektidega, mis on seotud raudtee kiiruste kasvatamise ja rohepöördega, näiteks raudtee elektrifitseerimine Tartuni aastaks 2025.

Aastaks 2025 tõstetakse kiirust elektrifitseeritud Tallinna-Tartu raudteel (160 km/h) ning selle liini teenindamiseks on valitsus otsustanud soetada ka kuus uut elektrirongi, mis valmivad aastal 2024. Tallinna-Tartu raudteel reisib aastas üle miljoni reisija ning tegemist on prioriteetse projektiga.

Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Vivian Loonela

Taastekava on kokku lepitud Eesti ja Euroopa Komisjoni vahel ja siis heaks kiidetud EL nõukogus. Kui riik objektiivsetel põhjustel ei saa kava enam sellisena rakendada, nagu see kokku lepitud on, võibki ta taotleda kava muutmist. Kui Eesti muudetud kava esitab, annab komisjon sellele uuesti hinnangu vastavalt taasterahastu määruse nõuetele ning esitab seejärel ettepaneku ka nõukogule otsuse muutmiseks.

Kehtiva kavaga seotud maksetaotlusi see ei mõjuta – kava elluviimine läheb edasi. Eestile on ette nähtud toetusena 863,5 miljonit eurot, millest Eesti on juba saanud ettemakse eelmise aasta detsembris 126 miljonit eurot. Nüüd võib Eesti esitada maksetaotlusi vastavalt praegu kehtivale kavale. Samal ajal peab Eesti pärast valitsuse otsust hakkama komisjoniga taastekava muutmise osas läbi rääkima ja kui see heakskiidu saab, jätkub rakendamine uue kava kohaselt.

Seoses Vene sõjaga tekkinud energiakriisiga on Komisjon sel kevadel juba teinud ettepaneku, et iga muudetud taastekava sisaldaks ka uusi reforme ja investeeringuid energeetikasektoris. Samas on oluline meeles pidada, et kõik taastekavast rahastatud projektid peavad olema lõpetatud augustiks 2026.