Loode-Eestis tuvastati järjekordne maavärin

Maavärina asukohaks määrati 59,284 °N, 23,758 °E (Eesti koordinaatsüsteemis X: 6571776, Y: 486206). Foto: Eesti geoloogiateenistus

Eesti geoloogiateenistus teatas, et juuni keskpaigas Loode-Eestis Alliklepa lahes toimunud maavärinale järgnes teinegi, küll aga nõrgem: teisipäeval tuvastati samas kohas maavärina järeltõuge magnituudiga 1,4. 

Teisipäeva, 28. juuni õhtul kell 20.34 tuvastas Soome-Eesti seismiline seiresüsteem maavärina magnituudiga 1,4 Loode-Eestis Alliklepa lahe suudmeala all Pakri saartest läänes. Maavärina sügavuseks määrati umbes 4 kilomeetrit.

Samale asukohale väga lähedal toimus maavärin varemgi, 13. juunil kell 6.10 magnituudiga 2,3. Eesti geoloogiateenistuse seismoloogi Heidi Soosalu hinnangul oli juuni keskel toimunud maavärin seismilise energia vabanemise poolest ligi 22 korda suurem kui teisipäeval järgnenud järeltõuge.

On teada, et 16. oktoobril 1877 kogeti Haapsalu piirkonnas 3,0-magnituudist maavärinat, millele eelnes üsna vahetult 2,6-magnituudine eeltõuge.

Eesti kõigi aegade suurimale, 25. oktoobril 1976 toimunud Osmussaare maavärinale, mille magnituud oli 4,5 (epitsenter 59,26 °N, 23,39 °E), kaasnes mitu järeltõuget nii vahetult kui ka järgneva kuu jooksul.

«Maavärinad võivad esineda seeriatena, mille käigus suuremale sündmusele võivad eelneda väiksemad eeltõuked või järgneda järeltõuked. Selliseid juhtumeid on Eestis täheldatud harva,» ütles Soosalu.

«Meie kõige värskem maavärin kinnitab nii ajalooliselt kui ka seismiliste mõõtmiste põhjal tehtud ülestähendust, et Loode-Eesti on meie riigi seismiliselt aktiivseim piirkond,» lisas ta.