Suurbritannia annab Ukrainale veel miljardi väärtuses sõjalist abi

Peaminister Boris Johnson Madridis NATO tippkohtumisel kõnelemas. Foto: POOL/Scanpix

Suurbritannia lubas kolmapäeval anda Ukrainale veel miljardi naela (1,2 miljardit USA dollarit) väärtuses sõjalist abi, et aidata Ukrainal tõrjuda Venemaa sissetungi, mille seas õhukaitsesüsteeme ja droone.

«Uued eraldatud vahendid tõstavad Suurbritannia sõjalise toetuse Kiievile alates sõja algusest 2,3 miljardi naelani,» seisis valitsuse avalduses.

«Pakett sisaldab keerukaid õhutõrjesüsteeme, mehitamata õhusõidukeid, uuenduslikku uut elektroonilist sõjavarustust ja tuhandeid Ukraina sõdurite jaoks elutähtsaid komplekte,» kirjutati teadaandes.

«See on esimene samm, mis võimaldab Ukrainal minna kaugemale oma vaprate sõdurite jõupingutustest kodumaa kaitsel ja liikuda ründeoperatsioonide suurendamise suunas territooriumi tagasisaamiseks,» lisati avalduses.

Briti peaminister Boris Johnson ütles, et Vladimir Putini rünnakud Ukraina vastu muutuvad üha barbaarsemaks, sest Venemaa juht ei suuda seal saavutada oma ootusi ja lootusi ning selle sõja mõttetus saab kõigile selgeks.

«Ühendkuningriigi relvad, varustus ja väljaõpe muudavad Ukraina kaitsevõimalusi selle rünnaku vastu. Ja meie seisame jätkuvalt Ukraina rahva toetuseks, et tagada Putini ebaõnnestumine Ukrainas,» rääkis Johnson.

Johnson kutsus Madridi tippkohtumisel NATO liitlasi suurendama vastuseks Venemaa sissetungile Ukrainasse oma kaitsekulutusi.

Pärast seda, kui Venemaa annekteeris Krimmi 2014. aastal, lubasid NATO liikmesriigid kulutada vähemalt kaks protsenti oma sisemajanduse kogutoodangust kaitsele, et tagada alliansi valmisolek 2024. aastaks.

Selle eesmärgi olid 2021. aastal NATO 30 liikmesriigist täitnud või ületanud vaid kaheksa, kuid tänavu on mitmed riigid, nagu Saksamaa ja Itaalia, Ukraina sõja tõttu järsult oma kaitsekulutusi suurendanud.

«Meil on vaja, et liitlased – kõik liitlased – ei koonerdaks, et taastada heidutus ja tagada kaitse eeloleval kümnendil,» ütles Johnson Madridis NATO tippkohtumisel.

«Kaks protsenti pidi alati olema põhi, mitte lagi ja liitlased peavad praegusel kriisiajal hoogustama oma tegevust,» lisas peaminister.

«NATO peab kohanema, et tulla toime uute ja suurenenud ohtudega pikaajaliste investeeringute abil, aga ka valmisolekuga suurendada kaitsekulutusi, et kohaneda kriiside ja kiireloomuliste vajadustega,» seletas Johnson.

Johnson teatas tippkohtumisel ka, et Suurbritannia suurendab võimsamate relvade ja õhutõrjega sõjalist kohalolekut Venemaaga külgnevas Eestis.

USA president Joe Biden ütles kolmapäeval NATO Madridi tippkohtumisel, et Ühendriigid saadavad abiväge Euroopasse ning et allianssi on vaja täna rohkem kui iialgi varem.