Raport: sisserändest hoolimata väheneb Eesti rahvaarv sajandi lõpuks

Sõda ei jäta puutumata ka Eestit. Pildil rusudes Tsernihiv. Foto: Dmitri Kotjuh

Riigikogus eile esitletud Arenguseire Keskuse raportist «Vene-Ukraina sõja pikaajalistest mõjudest Eestile» tuli välja, et kuna sõjapõgenike hulk mõjutab meie rahvastikku, tuleb mõelda põgenike lõimumisele.

Keskuse juhataja Tea Danilov ütles sissejuhatuseks, et arenguseire nõukogu ülesandel tuli neil tuli uurida sõja mõjusid kahest aspektist: mida toob kaasa sõjapõgenike sisseränne ning kuidas mõjutab meie majandust Venemaa ja Valgevene kaubavahetuse kadumine. Lisakulud on paratamatud, meil on aga võimalik valida eri arengustsenaariume mõjude leevendamiseks.

Sõjapõgenike hulk mõjutab kõigepealt meie rahvastikku, sest 26. juuni seisuga oli Eestisse jõudnud ligi 44 000 sõjapõgenikku, kellest ajutise kaitse taotluse on esitanud umbes 28 000 inimest. Keskuse ekspert Magnus Piirits ütles, et meil ei ole teada, kui palju sõjapõgenikke lõpuks Eestisse jääb. Raport käsitles kolme stsenaariumit: kui siia jääb 10 000, 30 000 või 60 000 põgenikku Ukrainast. Meile saabunud põgenikest on 70 protsenti naised, peaaegu kõik nad oskavad vene keelt, nad on keskmiselt sama haridustasemega, mis eestlasedki, ka kõrgharitud inimeste protsent on sama.