Täna kinnitati terviseameti nakkushaiguste laboris Eestis esimene ahvirõugete juhtum.
Eestis tuvastati esimene ahvirõugete juhtum (7)
Patsient, keskealine mees, sai nakkuse välisriigist ning terviseametile teadaolevalt puuduvad tal lähikontaktid Eestis. Patsiendil on ahvirõugetele iseloomulikud sümptomid. Tegemist on seni ainsa ahvirõugete juhtumiga Eestis.
Terviseameti nakkushaiguste osakonna nõuniku Irina Dontšenko sõnul käib Eestis ahvirõugete tuvastamine ja laboratoorselt kinnitamine terviseameti nakkushaiguste laboris.
Ahvirõugete sümptomid sarnanevad tavaliste rõugete omadega, kuid on leebemad. Haigusele on iseloomulik nahalööve, enamasti näol, peopesades, jalataldadel ja suguelunditel. Haigestumise algfaasis võib olla palavik, peavalu, lihasvalu, seljavalu, lümfisõlmede turse, külmavärinad ja väsimus. Enamik inimesi terveneb mõne nädala jooksul ja reeglina on tegemist iseparaneva haigusega.
Ahvirõuged ei levi inimeste vahel kergelt ning laiema leviku ohtu peetakse madalaks. Tõenäosus ahvirõugete levikuks on seksuaalse riskikäitumisega inimeste seas (palju seksuaalpartnereid, seksuaalvõrgustiku üritustes osalemine, k.a. MSM). Nakatumise vältimiseks on oluline jälgida üldisi hügieenireegleid ja vältida juhuslikke seksuaalkontakte. Ahvirõugete kahtluse korral tuleb võtta ühendust perearstiga.
20. juunil kirjutas Postimees, et Eestis oli siis tuvastatud kaks kahtlusjuhtu, kuid laboratoorne uuring neid kahtlusi ei kinnitanud.