Kallas: meie eesmärk on saada poliitilised otsused NATO idatiiva kaitse tugevdamiseks

Kaja Kallas. Foto: Jānis Laizāns

Kui varem teatas NATO peasekretär Jens Stoltenberg, et idatiiva kaitseplaani kavatsetakse uuendada, siis lähipäevil Madridis toimuval NATO tippkohtumisel loodab peaminister Kaja Kallase delegatsioon jõuda ka vastavate poliitiliste otsusteni. 

«Uus julgeolekuolukord nõuab, et NATO looks senisest tõhusama valmisoleku Balti riikide kiireks kaitseks. Selleks on vajalik meie piirkonnas püsivalt tugevdatud liitlasvägede ja sõjaliste võimete kohalolu maal, merel ja õhus ning nende vägede ja võimete juhtimiseks ka toimiv juhtimisahel,» selgitas peaminister Kallas (RE).

Peaminister lisas, et liitlastega töötatakse eesliini kaitse loomiseks ning ühtlasi tuleb saavutada Balti riikide kaitseks mõeldud NATO lahinggruppide tugevdamine. Kriisi- ja sõjaolukorraks peaks olema muu hulgas määratud täiendavad konkreetsed üksused, mis on valmis kohe tegutsema. 

«Meil on vaja sõjaliselt tarka, aga ressursi poolest tõhusat lahendust. See saab olema pikaajaline protsess, millele Madridi tippkohtumise otsused peavad andma aluse. Madrid on üks osa teest, mitte teekonna lõpp,» rõhutas Kallas ja lisas, et diviisi tasandi juhtimisstruktuuri loomiseks on Eesti koostöös kokku leppinud juba Ühendkuningriigiga ning asunud selle koostöö detaile välja töötama.

Eesti delegatsiooni kuuluvad ka kaitseminister Kalle Laanet (RE) ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister välisministri ülesannetes Andres Sutt (RE).

Laaneti sõnul peegeldavad eesootavad otsused põlvkondlikku muutust NATO heidutus- ja kaitsehoiakus. «Me astume uude ajajärku, kus NATO liitlaste kõige olulisem ülesanne on kollektiivkaitse ja tõkestusheidutus. See tähendab, et vaenlane saab aru, et rünnak läheks neile liiga kalliks maksma. Nende otsuste elluviimine nõuab igalt liitlaselt suurt panust, sealjuures kaitsekulutustesse,» lisas Laanet.

Suti sõnul pöörab NATO ka üha rohkem tähelepanu uutele ja uuenduslikele tehnoloogiatele, mille abil säilitada allianssi üleolek tehnoloogias ka tulevikus ning Madridi tippkohtumisel luuakse selleks uus innovatsioonifond.  

Kallas märkis, et liitlastel tuleb Madridis anda selge sõnum Ukraina toetuseks. «NATO riigid peavad jätkama Ukraina toetamist, et Ukraina võidaks ja saaks ise määrata rahu tingimused. Siinkohal on oluline relvaabi ja eriti just raskerelvastuse andmine,» ütles ta. «Jätkuma peab ka NATO avatud uste poliitika. Toetame loomulikult ka Soome ja Rootsi NATO liitumisprotsessi kiiret kulgu,» sõnas peaminister.

28.–30. juunil toimuva NATO tippkohtumise fookuses on alliansi kaitse- ja heidutushoiaku tugevdamise küsimused ning Ukraina toetamine. Samuti keskendutakse koostööle erinevate partneritega ning arutatakse ühenduse laienemise ja avatud uste poliitikaga seonduvat. Tippkohtumisel keskendutakse ka terrorismile ning toidujulgeolekule. Plaanis on heaks kiita NATO uus strateegiline kontseptsioon ja vastu võtta tippkohtumise deklaratsioon.

Riigi- ja valitsusjuhtide esimesel töösessioonil osaleb pöördumisega Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi. Riigijuhtide teisele töösessioonile on kutsutud osalema Soome president Sauli Niinistö, Rootsi peaminister Magdalena Andersson, Gruusia peaminister Irakli Garibashvili, Austraalia peaminister Anthony Albanese, Uus-Meremaa peaminister Jacinda Ardern, Lõuna Korea president Suk Yeol Yoon, Jaapani peaminister Fumio Kishida, Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel ning Euroopa Komisjoni president Ursula Von Der Leyen. Kolmandal sessioonil osaleb pöördumisega NATO parlamentaarse assamblee president Gerald E. Connolly.