5:1 meie kasuks. Vene jalaväelased peavad sõdima viis korda viletsama relvaga kui Eesti sõdurid (4)

27. juuni 2022, 00:30

Kümnetest eri relvadest oma käega tulistanud kaitseliitlasest relvaekspert, nooremleitnant Kaupo Kindsigo võrdleb põhjalikult Venemaa Föderatsiooni ja Eesti Vabariigi relvastuses olevaid automaatrelvi. Ületurundatud AK-74M-l ei ole R20 Rahe vastu võimalusepoegagi

R20 Rahe

Automaatrelv LA-R20-RAHE-143, lühendatult on poolautomaatvintpüssi ArmaLite AR-15 tänapäevane versioon.

AR-15 vintpüssi hakati tootma 1956. aastal. Kolm aastat hiljem müüs ArmaLite majandusraskuste tõttu kaubamärgid AR-15 ja AR-10 Colt Manufacturing Companyle, kes alustas oma versiooni tootmist 1963. aastal. Ameerika Ühendriikide armees võeti relv nime all

M-16 kasutusele 1964. aastal ning hiljem sai see tuleristsed Vietnami sõjas. Praegu on Ameerika Ühendriikide armee relvastuses M-16 neljas põlvkond M-16A4. LA-R20 ekvivalent Ameerika Ühendriikide armees on karabiin M4. Karabiin M4 on lühendatud vintrauaga kompaktne automaatrelv, mis võeti kasutusele 1984. aastal. Automaatrelva LA-R20 toodab USA Lewis Machine & Tool Company (LMT). LA-R20 on M4 karabiini edasiarendus, millel on monoliitne (ühes tükis) ülemine relvaraam ning LMT patendiga lühikese käiguga gaasikolvisüsteem. See tähendab, et erinevalt algupärasest M4 otsegaasidega (tõukurvardaga) ümberlaadimise süsteemist on LA-R20-l gaasikolviga ümberlaadimise süsteem. Gaasikolviga ümberlaadimise süsteemiga automaatrelv AR-15 kuulub suurematest armeedest Norra (HK 416N), Ameerika Ühendriikide merejalaväe (M-27) ja Prantsusmaa (HK 416 F) relvastusse.

R20 Rahe

Kaliiber: 5,56 mm

Padrun: 5,56×45 mm

Kuuli algkiirus: 900 m/s

Tehniline laskekiirus: 700 l/min

Sihikuline/efektiivne laskekaugus: 500/500 m

Relva kaal: 3,32 kg

Relva üldpikkus: 891 mm

Relva pikkus kokkupandud kabaga: 808 mm

Vintraua pikkus: 367 mm

Salve maht: 30 padrunit

Laetud salve mass (30): 497 g

Tühja metallsalve mass: 139 g

Padruni/kuuli kaal: 11,9/ 4 g

AK-74M

Venemaa Föderatsiooni AK-74M on peamine Vene armees kasutatav automaatrelv. AK-74Mi kasutavad ka Afganistani, Armeenia, Valgevene, Bulgaaria, Gruusia, Jordaania, Kasahstani, Kõrgõzstani, Moldova, Mongoolia, Põhja-Korea, Filipiinide, Tadžikistani, Türkmenistani, Ukraina ja Usbekistani relvajõud. See on automaatrelva AK-74 täiustatud variant. 5,45 mm vintpüssi toodab IŽMAŠ. AK-74M on ümberlaadimiseks gaaside energiat kasutav tulirelv. See sisaldab uut küljele kokkuklapitavat polümeerist kaba ning täiustatud lukku ja lukukoda. Relv on varustatud täiustatud leegisummutaja ja vastupidava sileda kattega. Lukukoja küljel on optika kinnitussiin, mis on standardvarustuses optika paigaldamiseks AK-74M-le.

Kõrgtugevaid plastmaterjale kasutatakse relva laesääre, salvede, kaba ja püstolkäepideme juures. AK-74M metallosad on kaetud korrosioonivastase kaitsekattega.

AK-74M

Kaliiber: 5,45 mm

Padrun: 5,45×39

Kuuli algkiirus: 900 m/sek

Tehniline laskekiirus: 650 lasku/min

Vintraua pikkus: 415 mm

Relva üldpikkus: 943 mm

Relva pikkus koos kokkuklapitud kabaga: 705 mm

Relva kaal tühja salvega: 3,6 kg

Relva kaal täis salvega: 3,9 kg

Sihikuline/efektiivne laskekaugus: 1000/300 m

Salve maht: 30 padrunit, saab kasutada ka 45 padruni mahutavusega ja trummelsalve

Tühja salve mass: 230 g

Laetud salve mass: 530 g

AK-74Mi ja R20 Rahe võrdlus

1. Disain: AK-74M on Teise maailmasõja järgsest ajastust pärit 1947. a Nõukogude Liidu automaatrelva AK 47 adaptsioon. AK-74M töötati Nõukogude Liidus välja 1970. aastatel kartuses, et USA 5.56×45 padrun oli sõjatehnoloogiline läbimurre, mida tuleb jäljendada. Sama tööpõhimõte ja tehnilised lahendused nagu AK 47-l korduvad ka AK-74Mi juures, isegi kuni 53 protsenti osadest on nendel relvadel omavahel vahetatavad. See võimaldas tootmiskulusid vähendada. R20 Rahe on tunduvalt modernsem, USA armees kasutusel oleva 1984. a neljanda põlvkonna M4 karabiini edasiarendus. R20 Rahe ergonoomilisus ja modulaarsus väljendub palju rohkemate lisaseadmete kinnitamise ja kasutamise võimaluses. AK-74Mi vähesed seadistamisevõimalused ja väiksem modulaarsus annavad siin võidupunkti R20 Rahele. 2. Kasutamismugavus: R20 Rahel on kaba pikkus hõlpsalt seadistatav laskja keha parameetrite järgi, mõlemapoolset kaitseriivi saab kasutada ka vasakukäeline laskja, mehaanilised nn raudsihikud on kokkuklapitavad ja väga hõlpsalt võib paigaldada helisummuti. Neid võimalusi AK-74M ei paku. Võidupunkti saab R20 Rahe. 3. Modulaarsus: R20 Rahe relvarauale ja/või siinidele on võimalik paigaldada valikuliselt järgmised lisaseadmed: 40 mm granaadiheitja, lasersihik/relvalamp, eesmine käepide, harkjalg, nugatääk, punatäppsihik, punatäppsihiku kolmekordne suurendus, optiline sihik, helisummuti, paukpadrunitega laskmise otsik. AK-74M-le saab paigaldada (40 mm) graanaadiheitja, nugatäägi, paukpadrunitega laskmise otsiku ja küljesiinile saab paigaldada kas ühe optilise sihiku või öösihiku, saab paigaldada ka PBS-4 summuti, mis nõuab spetsiaalset allahelikiirusega laskemoona, millega tuleb relv uuesti sisse lasta/testida. Punkt läheb R20 Rahele. 4. Lasketäpsus: AK-74M ei ole väga täpse tulega relv. Põhjusi võib otsida alates 5,45×39 padrunist, mis on tegelikult tehtud vana 7,62×39 AK47 padruni baasil mehaaniliselt selle kesta suudmeosa 5,45 mm kuuli kasutamise tarvis vähendades. AK-74Mi kuulide täpsus (hajuring) 100 m distantsil on 1–4 MOA ehk kuni 10,16 cm. Lasketäpsusele võib mõju avaldada massiivne gaasikolb, mille inerts mõjutab relva stabiilsust, või lukukoja siinide tolerantsid. Iseloomulikul leegisummutajal on suur paisutuskamber, kaks sümmeetrilist vertikaalset sisselõiget leegisummutaja esiotsas ja kolm ümarat ava, mis takistavad relvaraua tõusu ja külgsuunalist nihkumist paremale (paremakäelistele laskuritele). AK-74Mi leegisummutaja vasakul küljel ava ei ole ja tule ümbersuunaja-kaitseriiv on ainult paremal pool, millest võib järeldada, et AK-74M on disainitud kasutamiseks ainult paremakäelistele laskuritele. Kuidas vasakukäelised laskurid saavad täpselt tulistada, jääb mõistatuseks!

Lasketäpsusele avaldab negatiivset mõju ka AK-74Mi tuim ja raskevõitu päästik. R20 Rahe lasketäpsus: lukk liigub siidiselt, päästik on pehme ja mugav, sihikud kergesti seadistatavad. Relv on veidi kergem ja tänu reguleeritava pikkusega kabale on laskeasend mugavam kui AK-74Mil. Laskevõistlustel lastud kõrged tulemused lubavad väita, et R20 Rahe lasketäpsus on suurusjärgus 1–2 MOA ehk kuulide hajuring 100 peal on 2,5–5 cm. Võidupunkt läheb R20 Rahele. 5. Töökindlus: AK-74M on töökindel ja vastupidav. Esimene põhjus on robustne gaasikolb ja pöördluku süsteem, mis ei lase koguneda relva olulistesse kohtadesse liival, tolmul ega tahmal. Teine põhjus on suured tolerantsid, relva lukk liigub lukukoja siinidel paraja kolinaga, mõned relva osad logisevad lasu hetkel ja relva liigutamisel. R20 Rahe on töökindel ja vastupidav. Ka R20 Rahe on gaasikolviga ja pöördlukuga automaatrelv. Paljude relvapõlvkondade arengu jooksul on relva töökindlamaks arendatud ja parendatud. Oluline on R20 Rahe gaasikolbi regulaator, mis võimaldab kiiresti seada asendeid: normal, dirty, (määrdunud relva korral), supressor (helisummuti kasutamine). Vajadusel võtab R20 Rahe ülemise (koos vintraua, laesääre ja lukukojaga) või alumise relvaraami (püstolkäepideme, löögi- ja päästemehhanismiga) või lukuraami (koos lukuga) vahetamine aega sekundeid, see on taktikalises olukorras väga vajalik. Töökindluse punkt läheb AK-74Mi ja R20 Rahe võrdluses mõlemale. Lõpptulemus: tulemusega 5:1 osutus Venemaa ja Eesti automaatrelvade võrdluses paremaks Eesti relv R20 Rahe.

Galil AR 5,56

Automaat Galil on toodetud Iisraeli relvatehases Taas, Israel Military Industries Ltd. Galili disain põhineb suures osas Soome automaadil RK 62 mis on omakorda Vene AK 47 adaptsioon. Galil on kergekaaluline, õhkjahutusega, gaasi survel ümberlaetav, salvest laetav automaatrelv.Võimaldab tulistada kahes tulerežiimis: a) üksiklasud, b) automaattuli. Võimalik on muuta relva pikkust pära kokkupaneku teel. Galilil on lihtne ehitus, mis võimaldab kerget käsitsemist. Mittetäielikul lahtivõtmisel tuleb eemaldada ainult seitse osa. Galili on lihtne käsitseda ka vasakukäelistel. Efektiivne koondtulena kuni 600 m. Galiliga on võimalik tulistada püssigranaate. Relvale saab kinnitada optilist ja öösihikut. On võimalik kinnitada nugatääki lähivõitluseks. Galil AR 5,56 on täpse tulega töökindel relv.

Kaliiber: 5,56 mm

Padrun: 5,56×45 mm

Kuuli algkiirus: 915 m/s

Tehniline laskekiirus: 650 l/min

Sihikuline/efektiivne laskekaugus: 500/500 m

Relva kaal: 3,95 kg

Relva üldpikkus: 979 mm

Relva pikkus kokku pandud kabaga: 742 mm

Vintraua pikkus: 460 mm

Vintide arv rauas: 6/parempoolset

Salve maht: 35/50 padrunit

Laetud salve mass (35/50): 710/1000 g

Tühja metallsalve mass: 300 g

Padruni/kuuli kaal: 11,7/3,56 g

AK4

Esimene tänapäeva mõistes ründerelv Sturmgewehr 44 konstrueeriti ja toodeti Saksamaal Teise maailmasõja ajal. Just sellest relvast inspireerituna arendas noor insener Mihhail Kalašnikov välja oma kuulsa ründerelva, Kalašnikovi mudel 47 (AK 47). Sakslased olid Teise maailmasõja viimastel kuudel konstrueerinud StG 44 täiustatud versiooni nimega StG 45M, kuid sõja lõppedes tehas hävis ja insenerid põgenesid välismaale. Mõned insenerid sattusid Hispaaniasse, kus jätkasid oma tööd. Tulemuseks oli uus relv StG 45M tehnoloogiaga, CETME. Kui olukord Saksamaal stabiliseerus, naasis neist kolm oma riiki: Heckler, Koch ja Seidel. Oberdorfis asutasid nad tehase Heckler & Koch, mis alguses valmistas õmblusmasinaid, kuni suutis osta CETME ründerelva litsentsiõigused. Pärast modifitseerimist võttis ründerelva vastu Lääne-Saksamaa armee tähisega Gewehr 3 (G3). Rootsi Kuningriigis sooviti kasutusel olevad Automatgevär m/42 ja Carl Gustaf m/45 relvad välja vahetada. Katsetused ründerelvadega käisid alates viiekümnendatest aastatest. Pärast esimesi katsetusi selgus, et viiest testitud relvast ainult G3 ja FN-FAL suudavad vastata nõuetele. Pärast viimaseid katsetusi kuuekümnendate alguses muudeti G3 mõned osad ja nimetati Automatkarbin 4-ks (AK4). AK4 oli FN-FAL-ist parem oma suurema kulumiskindluse ja madalama hinna tõttu. AK4 toodeti aastatel 1965–70 Carl Gustafs Stads Gevärsfaktori tehases Eskilstunas ja relvatehases Husqvarna Vapenfabrik ning pärast seda, 1970. aastast 1985. aasta lõpuni ainult Eskilstunas asuvas relvatehases. AK4 oli aastatel 1965–1985 Rootsi Kuningriigi armee relv. Pärast 1985. a oli AK4 kasutusel Hemvärnet-Nationella Skyddsstyrkornas ( Rootsi Kodukaitse), Eestis, Lätis ja Leedus. AK4 on töökindel ja vastupidav relv, mis jääb kasutusele veel aastateks. AK4 toimimise põhimõte on gaasikolvi ja relva lukus olevate rullikutega viivitusega tagasilöögisüsteem. Põhiprintsiip on: rullikud liiguvad vastu kaldpinda. Selleks hetkeks, kui relva lukk hakkab liikuma, on kuul juba relvarauast välja lennanud. See tagab relva stabiilsuse lasu hetkel ja annab AK4-le suure lasketäpsuse.

AK 47

Kalašnikovi automaat ehk AK on aastatel 1945–1947 Nõukogude Liidus konstrueeritud automaatne käsitulirelv. AK on gaaside energiat kasutav, pöörleva lukuga relv. AK-47 kasutab pika käiguga gaasikolvi, mis tagab suure töökindluse ka ebasoodsates tingimustes. Suur gaasikolb, liikuvate osade vahelised suured vahed (tolerantsid) ja kitsenev padrunikorpuse konstruktsioon võimaldavad relval taluda suuri koguseid võõrkehi ja määrdumist, ilma et see lasketsüklit nurjaks. Relva konstruktoriks peetakse Mihhail Kalašnikovi. Ilmselt on AK inspireeritud Saksa armee StG-44 (Sturmgewehr 44) ründerelvast, mille leiutas Hugo Schmeisser ja mida kasutasid esmakordselt Adolf Hitleri väed 1944. aastal. Mõned eksperdid viitavad StG-44 ja AK-47 sarnasusele ning mainivad ka tõsiasja, et vangistatud Schmeisser oli koos Saksa inseneride rühmaga pärast Teist maailmasõda sunnitud töötama Nõukogude Liidus. Schmeisser oli üks 16 sakslasest, kelle jaoks loodi tehases nr 74 spetsiaalne osakond (nr 58), hiljem tuntud kui IžMaš. Schmeisser määrati koos Kurt Horni ja Werner Gruneriga ning Oscar Schinkiga ja Karl Barnitzkega relvadisainerite gruppi. Schmeisser töötas Iževskis kuni 1952. aastani, mil ta koos teiste Saksa spetsialistidega Saksamaale tagasi pöördus.

Kaliiber: 7,62

Padrun: 7,62×51 mm

Kuuli algkiirus: 850 m/s

Tehniline laskekiirus: 700–750 l/min

Efektiivne laskekaugus: 600 m

Relva kaal: 3,95 kg

Relva kaal laetud salvega: 5,1 kg

Relva pikkus: 1120 mm

Vintraua pikkus: 559 mm

Salve maht: 20 padrunit

AKS-74U

AKS-74U on kompaktne versioon ründerelvast AKS-74. Selle väljatöötamine algas 1970. aastate keskel. See oli ette nähtud õhudessantvägedele ja erivägedele. AKS-74U võeti Nõukogude armee relvastusse aastal 1979. See relv anti välja langevarjuritele, suurtükiväe meeskondadele, pilootidele. Seda kompaktset ründerelva kasutasid langevarjurid esmakordselt lahingutes aastatel 1982–1983 Nõukogude sõja ajal Afganistanis. AKS-74U osutus ebapiisava tuleulatuse ja piiratud täpsuse tõttu ebaõnnestunuks. Lisaks olid relvad altid ülekuumenemisele. Seetõttu saatsid Nõukogude õhudessantväed AKS-74U varsti pärast selle kasutuselevõttu pensionile. 1989. aastal andis Nõukogude sõjavägi suurema osa oma AKS-74U ründerelvadest üle korrakaitsejõududele, kuigi AKS-74Ud kasutavad praegu endiselt piiratud arvul Venemaa sõjaväelased, piloodid, soomukijuhid ja suurtükiväe meeskonnad. Seda relva kasutavad laialdaselt Venemaa õiguskaitsejõud. Seda kompaktset ründerelva on eksporditud paljudesse riikidesse. USAs on AKS-74Ud kutsutud mõnikord hüüdnimega Krinkov. Selle hüüdnime mõtlesid algselt välja afgaani mudžahiidid Nõukogude sõja ajal Afganistanis.

AKS-74U on gaaside energial ja pöördlukuga töötav automaatne tulirelv. See relv põhineb Kalašnikovi disainil ja säilitab kõik oma eelised ja puudused, sealhulgas töökindlus, vastupidavus, töö ja hoolduse lihtsus. Paljud AKS-74U osad on automaatrelva AK-74 vastu vahetatavad. AKS-74U puudused on halb balanss ja ergonoomika, samuti vilets tulistamistäpsus. See kompaktne ründerelv kuumeneb automaattuld andes kiiresti üle. Naljahambad on kritiseerinud AKS-74U disaini, nimetades leegisummutajat seapõie kujuliseks, ja väites, et 200 m kaugusel lähevad kuulid rikošetti ka piimanõust, seda läbistamata. Samas mõnes Lähis-Ida riigis on kompaktne AKS-74U staatuse sümbol. AKS-74U on varustatud küljelt kokkuklapitava metallist kabaga. Esialgu toodeti seda relva puidust laesäärega. Alates 1990. aastate algusest on see varustatud polümeerist laesäärega.

Kaliiber: 5,45 mm

Padrun: 5,45×39 mm

Relva pikkus: 735 mm (490 mm kokkuklapitud kabaga)

Vintraua pikkus: 210 mm

Salve maht: 30 padrunit

Kaal tühjana: 2,71 kg

Tehniline laskekiirus: 650 lasku minutis

Efektiivne laskekaugus: 200 meetrit

Kommentaarid (4)

5:1 meie kasuks. Vene jalaväelased peavad sõdima viis korda viletsama relvaga kui Eesti sõdurid (4)

Märksõnad