Evakuatsioonirühmad sünnitas vajadus viia võitlejate pered sõja jalust

Naiskodukaitse esinaise asetäitja Helen Allas kannab Naiskodukaitse evakuatsioonirühmade jaoks välja töötatud sinist vormi. Foto: Madis Veltman/Postimees/Scanpix Baltics

Sõjaaja lahinguüksustesse määratud kaitseliitlaste mure oma perede pärast ärgitas Naiskodukaitset seitse aastat tagasi haarama härjal sarvist ja mõtlema võimaliku evakuatsiooni korraldamise peale. Tänaseks on evakuatsioonirühmad loodud kõikides maakondades.

Kriiside ja sõja korral tuleb suure tõenäosusega tegeleda lahingutegevuse piirkondadest lahkuvate inimeste majutamise ja nende elutoetuse tagamisega ajutiselt sisseseatavates avalikes evakuatsioonipunktides. Elanikkonna kaitse on riigikaitse laia käsitluse lahutamatu osa.

Eri õppustel on läbi mängitud tõenäolised stsenaariumid ning usutavasti võib oma kodudest lahkujaid olla massiliselt. Lahingutegevuse piirkonnast lahkujaid ei pruugi olla võimalik majutada kuhugi sõjategevuse kontaktjoone lähedusse, vaid võib tekkida vajadus nende elutoetuse tagamiseks riigi rahulikumates piirkondades.

Elanikkonna ulatusliku evakuatsiooni korral on evakuatsioonirühmade põhiülesanne päästeameti toetamine evakuatsioonipunktide töösse kaasamise kaudu, vajadusel toetavad evakuatsioonirühmad või nende osised vastuvõtva riigi toetuse (HNS) operatsioone, löövad kaasa kohalike kriiside ja hädaolukordade lahendamises kohalike omavalitsuste või riigiasutuste toetuseks, toetavad politsei- ja piirivalveametit massilise sisserände ajal ning viivad läbi Kaitseliidu mobiliseeritud liikmete perede evakueerimist.

Unikaalne üksus

Naiskodukaitsjate peamiseks ülesandeks on tagada evakuatsioonipunktide töö ehk nende rolliks on evakueeritud inimestega tegelemine: nende vastuvõtmine, majutamine, esmaste olme- ja hügieenitingimuste tagamine, esmavajalik toitlustamine, esmaabi andmine, füüsiline turvalisus. Tegemist on unikaalse ja multifunktsionaalse üksusega, mis toimib nii rühmana tervikuna kui ka eraldi meeskondadena.

Naiskodukaitse mängib reaalajas, päris keskkonnas ja päris inimestega läbi, kui kaua võib evakuatsiooni korraldamine aega võtta. Foto: Helen Allas

Need liikmed, kes ei soovi või ei saa otsesesse sõjalisse riigikaitsesse panustada, ent tunnevad siiski soovi mingil moel riigikaitses osaleda, saavad ühe võimaliku kasuliku teona just nimelt evakuatsioonirühmas ametikoha valida. Riigikaitses on võimalik osaleda ka ilma relvata.

Evakuatsioonirühmad on rakendatavad mis tahes kriisides kõikide kaitseseisundite ajal, sest neil on oskused, mida saab rakendada ka muude riigi ees seisvate toetusülesannete täitmisse eraldiseisvana. Siin võib näiteks tuua osalemine humanitaarabi vastuvõtmise korraldamises kodumaakonnas, riigi kaitsetegevuse kavas või hädaolukorra lahendamise plaanis kajastatud funktsioonide toetamisel.

Viimaste aastate kriisid on ilmekalt näidanud, kui väga läheb vaja erialateadmiste ja oskustega inimesi. Kuid samuti on tõestust leidnud, et vabatahtlike kasutamisel on eeliseks just organiseerumine ning süsteemne lähenemine. Käimasolevast Ukraina sõjast saame teha järeldusi, et just selliste oskuste järele on suur vajadus iga relvastatud konflikti korral.

Iga rühma liige läbib kõigepealt Naiskodukaitse baaskursuse ning seejärel spetsialiseerub oma erialale erialakursuste kaudu. Naiskodukaitse on välja töötanud evakuatsioonirühma baaskursuse, mille läbinul on olenemata ametikohast esmased teadmised ja oskused evakuatsioonipunkti püstitamiseks, töös hoidmiseks ning maha võtmiseks. Kursuse läbinu on suuteline täitma evakuatsioonipunktis mis tahes ülesannet oma pädevuse piires.

Regulaarsed õppused

Iga evakuatsioonirühm osaleb vähemalt kord aastas ka praktilisel õppusel, viimane oli alles lõppenud suurõppuse Siil 2022 raames Lõuna-Eestis. Õppe-eesmärgil oleme kasutanud mängu evakueeritavatena nii teisi Kaitseliidu liikmeid kui ka kohalikke elanikke. Me peame reaalajas ja päris keskkonnas läbi mängima, kui kaua evakuatsiooni korraldamine aega võtab. Igas piirkonnas teeme aina rohkem koostööd kohalike võimuesindajatega: päästeametiga, politsei- ja piirivalveametiga, kohalike omavalitsustega.

Kinnitatud on evakuatsiooni sihtüksuse kontseptsioon ning evakuatsioonirühma võimekirjeldus, koosseisu- ja varustustabel ning väljaõppekavad.

Huvi evakuatsioonivaldkonna vastu on naiskodukaitsjate hulgas väga suur, juba enam kui 600 neist on kinnitatud eri ametikohtadele evakuatsioonirühmades. Samuti on uute organisatsiooniga liitujate hulgas märkimisväärne hulk neid, kes soovivad panustada just elanikkonnakaitse valdkonda.

Elanikkonnakaitse valdkonnas tõstab Naiskodukaitse kodanike iseseisvat hakkamasaamise võimet oma liikmete koolitamise kaudu. Juba 2004. aastal töötati Naiskodukaitses välja igapäevaturvalisuse kursus, mis hiljem arenes ohutushoiu kursuseks. Elanikkonnakaitse teemadel koolitame ka organisatsioonist väljapoole, nii riigiasutustes kui ka kogukondades.

Raske on ennustada, milline on järgmine kriis, mis meid tabab, kuid selge on, et evakuatsioonirühmade võimeid saab rakendada nii rahuajal kui ka järgmises kriisis. Lootma peab, et järgmine suur kriis ei ole sõda.

Igaühe kaasabi on vajalik

Lea Vainult

Päästeameti hädaolukorraks valmisoleku osakonna nõunik

Ulatuslik evakuatsioon on paljude eri tegevuste kogum, mille käigus inimesed paigutatakse ajutiselt ohustatud alalt ümber ohutusse asukohta. Nendeks tegevusteks on nii ohuteavitus, ohustatud alal viibivate inimeste transport turvalisse paikkonda kui ka näiteks psühhosotsiaalse kriisiabi ehk psühholoogilise esmaabi, peavarju, vee, toidu ja une tagamise ning edasiseks toimimiseks selgete juhiste andmise korraldamine.

Naiskodukaitse arvestab evakuatsiooniks vajalikku aega. Foto: Helen Allas

Kõiki evakuatsiooniks vajalikke tegevusi ei ole Eestis ükski asutus suuteline tegema üksi, vaid koostöös partneritega. Kõige olulisem partner on evakueeritav inimene ise, kes peab mõistma ohtu ja evakuatsiooni vajadust ning järgima lahendavate asutuste juhiseid. Sestap on tähtis, et eri asutused ja organisatsioonid panustavad elanikkonnakaitse võimete ettevalmistamisse ja eriti elanike teadlikkuse tõstmisse.

Oleme Ukraina sõjast õppinud, et võimaluse korral tuleb alati ohu eest ära minna, sest vastane pommitab valimatult nii elumaju, haiglaid kui ka elutähtsa teenuse osutajaid (näiteks elektrijaamu).

Varjumine keldritesse on küll võimalik, kuid uudiste vahendusel teame, et keldris viibijad võivad osutuda sõjakuritegude ohvriteks. Vene sõjaväelased on rakendanud ukrainlastest tsiviilisikute peal võikalt vaimset ja füüsilist vägivalda ning neid isegi maha lasknud.

Päästeamet panustab praegu tugevalt üle-eestilise ohuteavitussüsteemi ülesehitamis, ulatusliku evakuatsiooni ja varjumise korraldamiseks vajalikesse tegevustesse. Nende võimete arendamiseks on vajalik igaühe kaasabi, kõik algab meie endi valmisolekust. Lae alla „Ole Valmis!“ äpp, kontrolli üle oma kodune kriisivalmidus ning ohu korral järgi riigiasutuste juhiseid.