Kodutütred toovad selle aasta võidutule Eesti maakondadesse

26. juuni 2022, 16:23

Saaremaa ringkonna kodutütred Merle Kivi ja Kristi Tuuling. Foto: Annika Jürviste

Kodutütarde organisatsioon tähistab tänavu oma 90. aastapäeva ja seepärast ongi just kodutütardel austav ülesanne viia võidupühal president Alar Karise Saaremaalt teele läkitatud võidutuli kodumaakondadesse. Võidutuli süüdatakse Vabadussõja ausamba juures Kuressaares, ühendades selleks Tori kirikus süüdatud mälestustule ja eelmisel õhtul Kuressaares süüdatud muinastule. Kõik tuletoojad saavad tuletooja medali.

Alutaguse ringkond

Laine Tops on kodutütarde Kiviõli rühma Päikesekiired rühmavanem ja Alutaguse ringkonna vanem. Ta osaleb peaaegu kõikidel maleva ja ka vabariiklikel spordiüritustel ja on tegus ka Naiskodukaitses. Laine teeb oma vabatahtliku tööd hingega.

Kerda Parts on tegus ja energiline kodutütar, kellel silm aina särab. Ta lööb kodutütarde üritustel kaasa ja korraldab ka ise õppepäevi, laagreid ja matku. Kerda osaleb aktiivselt nii ringkonna, maleva kui ka üle-eestilistel kodutütarde üritustel ning on olnud abiks mitmete projektide kirjutamisel.

Harju ringkond

Krista Allik liitus Naiskodukaitsega 2009. aastal. Sealse tegevuse kõrvalt on ta aktiivne ka kodutütarde Harju ringkonnas. Vabatahtliku noortejuhina alustanud Krista valiti 2016. aastal kodutütarde Harju ringkonna vanemaks ja ta tegutses sellel kohal aastani 2021. Sellel ajal töötas Krista välja materjalid alustavale noortejuhile.

Liina Jaanus on Saue rühma kodutütar, kes paistab silma oma aktiivsuse ja eeskujulikkusega. Talle on omistatud kodutütarde 3. järk ja ta on tegusalt osa võtnud ka Naiskodukaitse baasväljaõppest.

Jõgeva ringkond

Vaike Niklus on Kamari kodutütarde ja noorkotkaste tegevusega seotud alates 2006. aastast. Ta on ühise eesmärgi nimel omavahel toimima ja koos töötama pannud nii piirkonna kui ka ringkonna eri valdkonnad, ametkonnad ja inimesed. Nii on Kamari rühmas tugevasti esindatud noorsootöö, sport, kultuur.

Maribel Soonsein on Jõgeva ringkonna kõige aktiivsem kodutütar. Tema tegutsemisrõõm viib teda nii metsamatkadele, õppepäevadele, võistlustele, orienteerumisradadele, laagritesse, tähtpäevade pidustustele kui ka koos naiskodukaitsjatega tegutsema. Maribeli kohta sobibki kõige paremini kodutütarde juhtlause vastus «Alati valmis!».

Järva ringkond

Eve Orlovski on Peetri kodutütarde rühma noortejuht olnud kaheksa aastat. Ta alustas rühmavanema abi ametikohalt ja on tänaseks saanud rühmavanemaks. Tänu arusaajale ja sõbralikule loomusele on tal noortega suurepärane läbisaamine. Ta leiab noortega kergesti ühise keele ning suudab isikliku eeskujuga haarata tegevustesse terve rühma.

Arli Orlovski on kodutütar, keda tunneb nime- ja nägupidi peaaegu iga Järva ringkonna noortejuht. Ta on aktiivsuse ja teotahtega teistele eeskujuks. Muljet avaldav on tema matkakilomeetrite kogumine virtuaalmatkamisel juba mitu aastat järjest. Arli on ka tubli laskesportlane ja esindab peaaegu igal laskevõistlusel nii Järva ringkonda kui ka Järva malevat.

Lääne ringkond

Eda Aavik on rõõmsameelne, aktiivne noortejuht, kes on alati olemas. Tema panus organisatsiooni on mõõtmatu. Ta on alati abiks koondustel ja siis, kui on vaja rännakutel kontrollpunktides tegutseda, ta on laagrites noortele ema eest. Oma huumorimeelega paneb ta naerma kõik noored ja ka täiskasvanud.

Mia Mai Muru on väga tubli ja aktiivne kodutütar, kes osaleb ise paljudel üritustel ja aitab neid ka korraldada. Tal on edukalt läbitud 1. järk, teda on tunnustatud hoolsuspaela ja hoolsusmärgiga. Ta on saavutanud oma meeskonnaga maakondlikel rännakutel mitmeid aastaid esikoha ning esindanud Läänemaad edukalt ka Ernakesel.

Lääne ringkond Hiiumaa

Larissa Babõnina on alates 2014. aastast olnud abiks Lauka rühma tegevuste korraldamisel. Alates 2016. aastast võttis ta rühma vedamisel juhirolli ja osaleb maksimaalselt maakondlike sündmuste planeerimisel ja elluviimisel. Larissa räägib kindlalt kaasa Hiiumaa noorkotkaste ja kodutütarde arengus.

Riin Padu on kodutütarde organisatsioonis alates 2016. aastast. Ta on enesekindel, julge, vastutustundlik ja usaldusväärne noor, kelle peale saab alati loota. Ta esindab viisakalt kodutütarde organisatsiooni nii väljaõppel, esindusüritustel kui ka igapäevaelus.

Põlva ringkond

Piret Valdma kuulus ise kodutütarde ridadesse aastatel 1995–2002. Sealt viis tee teda edasi Naiskodukaitsesse. Väikeste pausidega, pere kasvamise kõrvalt, on Piret kodutütarde noortejuht olnud juba aastast 2004. Tema panus kodutütarde Põlva ringkonna arengusse on märkimisväärne.

Kuigi Karoliina Kets liitus kodutütarde organisatsiooniga alles 2020. aasta suvel, asus ta kohe aktiivselt tegutsema ning on suutnud lühikese ajaga väga palju korda saata. Karoliina on jõudnud kahe aastaga sooritada juba viis järgukatset ja omab praegu teist järku. 2021. aasta kevadel algatas Karoliina koos rühmakaaslastega üle-eestilise aktsiooni, noorte koristustalgud «Eestimaa puhtaks».

Pärnumaa ringkond

Aina Tarvis on kõige kauem ametis olnud ringkonnavanem Pärnumaal, enne seda oli ta ringkonnavanema abi. Rühmavanemana on ta üheksa aastat juhtinud Pärnus liitrühma, kuhu kuulub praegu viiskümmend noort.

Ketlin Hermann on olnud üheksa aastat kodutütar ning läbinud meediku, koka, matkaja ja tantsija erikatsed. Ta on osalenud võimlemispeol, matkamängudel ja võistlustel. On oma rühmavanemale abiliseks ning noorematele kodutütardele suunajaks ja toetajaks. Ta panustab iga nädal rühma tegemistesse ja on olnud järgulaagrite korraldajate seas.

Rapla ringkond

Veronica Kosenkranius on 2018. aastal loodud Naiskodukaitse Kohila jaoskonna üks asutajaid. Ta on aktiivne osaleja Naiskodukaitse väljaõppeüritustel, võistlustel ja matkadel. Alates 2019. aastast on Veronica Kohila kodutütarde rühmavanem ning 2022. aastast juhib ta ka Kohila noorkotkaste tegemisi. Kogu Veronica pere kuulub Kaitseliidu ridadesse.

Angelika Lõkov on Rapla ringkonna Märjamaa rühma kodutütar juba 2016. aasta juunist. Kogu selle aja on ta olnud aktiivne, teotahteline ja asjalik. Ta panustab meelsasti rühma tegemistesse ja esindab oma ringkonda ka vabariiklikel üritustel. Talle on määratud 3. järk ning teda on autasustatud mitmete tänukirjadega. Uhkusega kannab ta vormil kodutütarde hoolsuspaela.

Saaremaa ringkond

Merle Kivi on Saaremaa kodutütarde üks kauaaegsemaid noortejuhte. Ta hindab kõrgelt koostööd nii Kaitseliidu organisatsiooni sees kui ka väljaspool seda. Ta kaasab kodutütarde tegemistesse sageli ka noorkotkaid ja noori väljastpoolt organisatsiooni. Merlet on märgatud ja tunnustatud nii organisatsioonisiseselt, koolis kui ka valla tasandil.

Kristi [perekonnanimi puudu] on olnud Lümanda rühma kodutütar seitse aastat. Ta on kohusetundlik, ettevõtlik ja sihikindel noor. Ta on olnud abiks ringkonna matkamängude kohtunikuna, laulnud Estonias kodutütarde ühendkooris, kuulunud vabariikliku laagri läbiviimise meeskonda. Kristile on määratud kodutütarde 3. järk ja tal on kaheksa erialamärki.

Sakala ringkond

Ülle Treimann kuulub Kaitseliidu ridadesse 2013. aastast. Ta on noortejuht, kes elab iga kodutütre käekäigule kogu hingest kaasa ning mäletab n-ö oma noori aastaid hiljemgi. Ta on loonud turvalise keskkonna, kus iga noor saab olla iseseisev ja julgelt tegutseda vastavalt oma huvidele.

Gerli Tafenau kuulub kodutütarde organisatsiooni ridadesse alates 2020. aastast. Talle on määratud kodutütarde 3. järk ning loomatarga ja perenaise erialamärk. Gerli on mitmekülgne kodutütar, kes lööb kaasa nii pidulikel üritustel kui ka metsalaagrites. Rühmategevustes juhendab ta endast nooremaid ja toetab rühmavanemat tema ülesannetes.

Tallinna ringkond

Kristel Kleinot on olnud Tallinna ringkonnas juba nii kaua, et mõned noortejuhid enam ei mäletagi aega ilma Kristelita. Tema kindla käe all kasvavad Pelgulinna neiud on tublid, aktiivsed ja asjalikud. Kristeli loomulik entusiasm ning edasiviiv jõud nakatab ka tema kaaslasi ja teisi noortejuhte. Ta on tegus ning traditsioone hoidev ja loov.

Alexandra Otsjärv on eelviimast aastat kodutütar. Ta on tublisti toimetanud laagrite korraldamisel ja esindanud Tallinna ringkonda mitmetel üritustel. Alexandra on alati valmis ka viimasel hetkel täitma kellegi kohta ning võtma enda kanda korraga mitmeid kohustusi, tulles nendega alati suurepäraselt toime.

Tartu ringkond

Julia Siimberg on aastate jooksul panustanud mõõtmatul määral nii kodutütarde kui ka noorkotkaste tegevusse. Teda kohtab pea kõikidel maleva väljaõppeüritustel, tema panus ürituste organiseerimisse ja läbiviimisse on Tartu noorteorganisatsioonide arengule suure väärtusega.

Kaisa Kreela on olnud alates noorliikmeks saamisest alati südamega asja juures. Ta annab alati oma panuse rühmas nooremate õpetamisse ja aitab, kuidas saab, nii laagrite kui ka muude ürituste juures. Kaisa on erialarühma aktiivne liige ja teda kohtab igal ringkondlikul üritusel.

Valgamaa ringkond

Kaitseliidu Valgamaa maleva tegevliige Margit Kolju on kodukandi kodutütarde rühma vedanud alates 2019. aastast. Ta on pälvinud Kaitseliidu ülema tänukirja ning noorte kotkaste teenetemärgi. 2018. aastal valiti Margit ka kodutütarde Valgamaa ringkonna aasta noortejuhiks.

Annela Reinhold on sedasorti tütarlaps, kes ei oota, kuni tegevused ja üritused sülle potsatavad, vaid korraldab neid ka ise suure motivatsiooniga. Ta on esindanud nii kodutütarde Valga ringkonda vabariiklikel üritustel kui ka kodutütarde organisatsiooni väljaspool Eestit.

Viru ringkond

Anneli Leht on üks pikaajalisemaid kodutütarde organisatsiooni liikmeid Viru ringkonnas. Ta alustas tegevust kodutütrena 2004. aastal, vanuse täitudes ei jäänud aga kõrvaltvaatajaks, vaid lõi oma kodukohas Kadrinas rühma, mis tegutseb siiani. Ta on aktiivne noortejuht, läbinud vabatahtliku noortejuhi kursused, osaleb eri üritustel ja nende ettevalmistamisel, annab nõu, kus vaja, ega ütle ära abistamast.

Teele Piirimäe võtab aktiivselt osa nii rühma- kui ka ringkonnalaagritest ja tegevustest. Ta on kohusetundlik, täpne, usaldusväärne ja alati valmis oma teadmisi noorematele edasi andma. Teele ei kohku ka keerulisemate proovikivide ees ja annab endast alati parima.

Võrumaa ringkond

Jana Kähr oli ligi veerandsada aastat tagasi kodutütarde Kääpa rühma loomise juures ja on sellest ajast juhendanud sealseid kodutütreid. Jana on noori kasvatanud isamaalises vaimus ning motiveerinud neid hoidma eesti keelt ja meelt. Ta väärtustab rühma iga liiget, nii et kõik saavad positiivseid elamusi ja tunnevad end vajalikuna.

Lisette Must kuulub kodutütarde ridadesse alates 2016. aastast. Ta on alati ja igal pool kohal. Ta on sõnapidaja, meeskonnamängija, teistega koos tegutseja ning alati abiks ja toeks oma rühma laagrite korraldamisel ja läbiviimisel.

Võidutuli kui vaba rahva sümbol

Autor: Merike Jürjo

Eestlaste ühe olulisima püha – võidupüha – tähistamise traditsioon ulatub Vabadussõja aegadesse. Kui 3. diviisi ülem kindralmajor Ernst Põdder kuulis 23. juunil 1919 võidust Landeswehri üle, andis ta välja käsukirja, mille järgi tuli edaspidi sel päeval «saadud võitude puhul meie põlise ja äraandliku vaenlase üle linnades ja maakohtades lipud välja panna ning kohalikes garnisonides sõjaväeparaadid toime panna». 1934. aastani tähistati võidupüha enamasti kohtadel, rohkem küll 2. diviisi vastutusalal Lõuna-Eestis.

Võidupühast 23. juunist sai riiklik tähtpäev riigikogu otsusega 1934. aastal. Toona tähistati võidupüha kohalikul tasandil, kuid juba märksa arvukama ning omaalgatuslikult tegusama organisatsiooni – Kaitseliidu – eestvõttel ja korraldamisel.

1930. aastate Kaitseliidu paraadid on jätnud rahva mällu unustamatu mulje. Suurimad ja võimsaimad võidupüha paraadid toimusid 1935. ja 1938. aastal Tallinnas. 1935. aastal ühildati paraad V Kaitseliidu päevaga ning 1938. aastal XI üldlaulupeoga. Suurimal võidupüha paraadil Tallinnas Vabaduse väljakul 1935. aastal marssis 17 000 Kaitseliidu, Naiskodukaitse, noorte kotkaste ja kodutütarde liiget. Oma esimese otseülekande tegi Riigi Ringhäälingu vastne reportaažibuss Hõbehall.

Esmakordselt süüdati võidutuled 1935. aasta 22. juuni hilisõhtul Tallinna lauluväljakul isamaalisel üritusel. Oma kõne lõpus lausus kindralleitnant Johan Laidoner: «Jäägu Eesti püsima põlvest põlve iseseisva ja vaba rahvana. Selle sümboolseks tähenduseks käsen süüdata võidutuled.» Seepeale süüdati 15 tõrvikuga (need sümboliseerisid 15 Kaitseliidu malevat) võimsad tuleriidad ja kõrgel ritvadel asetsevad tõrvatünnid, mis suveöös helendavalt loitma lõid.

Riigivanem Konstantin Päts süütas ja jagas esmakordselt võidutuld 1936. aastal. Traditsioon oli sündinud. Kaitseliitlastest mootorratturid, kaasas riigivanema läkituskiri, kihutasid nüüdsest võidupühal põlevate tõrvikutega üle kogu maa laiali. Ja kui varem oli tule üleandmise tseremoonia aset leidnud Kadrioru lossi ees, siis 1939. aastal saatis president Päts võidutuled koos oma läkitusega teele Pärnust.

Kommentaarid

Kodutütred toovad selle aasta võidutule Eesti maakondadesse

Võidutuli kui vaba rahva sümbol

Märksõnad