Kohus jättis Gammeri vahi alla

Hubert Hirv ja Pavel Gammer. Foto: Erik Tikan

Kuritegeliku ühenduse juhtimises süüdistatav hotelli- ja restoraniärimees Pavel Gammer jääb vahi alla, sest riigikohus ei võtnud tema kaitsja määruskaebust arutusele.

Vandeadvokaat Daniil Savitski vaidlustas riigikohtus määruse Gammeri vahistuse põhjendatuse kontrollimisele ja tema vahistuse kergemaliigilise tõkendiga asendamata jätmisele, kuid riigikohus sel nädalal asja arutusele ei võtnud.

Mai lõpus lõppes kohtuprotsess kuritegeliku ühenduse juhtimises süüdistatavate hotelli- ja restoraniärimeeste Hubert Hirve ja Pavel Gammeri ning nende kaassüüdistatavate kriminaalasjas ning kohus määras otsuse kuulutamise 21. oktoobrile.

Märtsis alanud kohtuvaidluses leidis riigiprokurör Kati Reitsak, et Gammeri ja Hirve süü on tõendatud ning mõlemale tuleb mõista 12-aastane vanglakaristus. Lisakaristusena taotles riigiprokurör neile ettevõtluskeeldu viieks aastaks.

Eelmiste kaassüüdistatavale, Eesti kuritegelikus ilmas tuntud Ahmed Ozdojevile taotles prokurör kaheksa-aastast vangistust ning seejärel tema väljasaatmist Eestist ning talle siia naasmise keeldu kümneks aastaks.

Riigiprokuröri hinnangul on ka eelmiste kaassüüdistatavad vaja neile esitatud süüdistustes süüdi mõista ning määrata neile vabadusekaotuslikud karistused, kas täies ulatuses, osaliselt tingimisi või mõnele ka kogu ulatuses tingimisi.

Advokaatide hinnangul tuleb süüdistatavad õigeks mõista.

Riigiprokuratuur süüdistab Hirve ja Gammerit kuritegeliku ühenduse juhtimises, eraviisilises jälitustegevuses, altkäemaksu andmises erasektoris, maksukohustuse varjamises ning tulirelva, laskemoona ja helisummutite ebaseaduslikus käitlemises ning tsiviilkäibes keelatud relva käitlemises.

Gammerit süüdistab riigiprokuratuur koos Eesti kuritegelikus ilmas tuntud ja praegu 350 000 euro suuruse kautsjoni vastu vabaduses viibiva Ahmed Ozdojeviga ka väljapressimises.

Süüdistuse kohaselt juhtisid Hirv ja Gammer alates 2008. aastast kuritegeliku ühendust, mille tegevus oli suunatud majandusalaste kuritegude toimepanemisele.

Süüdistuse kohaselt lasid Hirv ja Gammer oma turvameestel salaja jälgida kunagist politseinikku ja turvaärimeest Veiko Kullat ning aserite kogukonna liidrit, eelmisel kümnendil keskkriminaalpolitsei huviorbiidis olnud Veljaddin Kerimhanovit ning veel üht kriminaalsetes ringkondades tuntud meest.

Keskkriminaalpolitsei uurimismaterjalide kohaselt üritas Ozdojev Venemaalt pärit ettevõtjalt pressida välja 3,5 miljonit USA dollarit ning ähvardas teda raha mittemaksmisel tapmisega.

Uurimismaterjalide kohaselt ütles Ozdojev äritüli lahendamisel Vene ärimehele, et «tšetšeenid tulevad ja tapavad kõik ära».

Ozdojev eitab kuritegu kategooriliselt. Oma süüd kuritegudes eitavad ka Hirv ja Gammer ning kõik ülejäänud süüdistatavad.

Koos Hirve ja Gammeriga astus algselt kohtu ette 14 inimest, kellest neli läksid riigiprokuratuuriga kokkuleppele ja said kokkuleppekaristused. Teiste osas jätkub kohtupidamine üldmenetluses.

Kriminaalasjas on arestitud süüdistatavate vara 1,3 miljoni euro väärtuses, sealhulgas ehteid, kunstiteoseid, tulirelvi, topiseid ja palju muud. Lisaks on süüdistatavate kinnisvarale seatud hüpoteeke üle 3,8 miljoni euro ulatuses.

Kriminaalasja uuris keskkriminaalpolitsei ning uurimist juhtis riigiprokuratuur.