Üle kolmandiku Eesti 15−16-aastastest õpilastest on narkoainet proovinud

Narkootikumid. Foto on illustratiivne Foto: ANTS LIIGUS/PRNPM/EMF

Täna tähistatakse ÜRO algatusel ülemaailmset narkootikumide ja inimkaubanduse vastu võitlemise päeva. Uuringud näitavad, et üle kolmandiku Eesti 15−16-aastastest õpilastest on mõnda narkoainet proovinud. 

Kaitseminister siseministri ülesannetes Kalle Laanet tõdes, et narkokahjude vähendamiseks on jätkuvalt vaja ennetustööga tegeleda. «Kuigi suurem osa noortest narkootikume ei tarvita, näeme uuringutest, et üle kolmandiku Eesti 15−16-aastastest kooliõpilastest on elu jooksul enda sõnul mõnda narkootilist ainet proovinud».

Laanet lisas, et ka üksikute katsetamistega kaasnevad igasugused riskid, nagu mürgistused narkootikumidesse segatud muude ainete tõttu ja joobes juhtunud traumad. Tugev seos on ka vaimse tervise probleemide tekkimisel, mida on võimalik vältida tervislikemaid valikuid tehes. «Seetõttu on tähtis, et pööraksime erilist tähelepanu noortele, kes on vägagi altid uusi asju, sealhulgas ka narkootilisi aineid, proovima. Ainult läbi süsteemse ennetus- ja teavitustöö liigume tervema ühiskonna poole,» rõhutas minister.

Justiitsminister Maris Lauri sõnul ei tasu narkootikume proovida ja noored võiksid elu nautida turvaliselt. «Igasuguste narkootikumide tarbimine võib viia sõltuvuseni, samuti ei ole näiteks mingeid tablette manustades võimalik teada nendes sisalduva narkoaine kontsentratsiooni, mistõttu võib ka ühekordne proovimine olla noore elule ja tervisele ohtlik. Kõige parem on narkootikumide tarvitamist vältida,» ütles justiitsminister.

Politsei- ja piirivalveameti peadirektori asetäitja Krista Aas rääkis, et möödunud aastal tõusis alaealiste arv, kes käitlesid suures koguses ehk enam kui kümme doosi narkootikume. «Kui 2020. aasta esimesel poolaastal oli selliseid juhtumeid alla kümne, siis möödunud aasta samal perioodil ligi 35. Narkootikumid on noortele varasemast kättesaadavamad sotsiaalmeedia tõttu, kus keelatud ainetega kaubeldakse näiteks vestlusgruppides. Narkootiliste ainete kõrval on aina enam pilti tulnud ka retseptiravimite ebaseaduslik levitamine ja tarvitamine. Politsei on narkovastase tööga kohal ka internetis ning kui esmakordse narkootikumide tarvitaja suuname ennetusprogrammi, siis suures koguses narkootikumide levitajatele ja korduvrikkujatele järgneb kriminaalmenetlus, ning lisaks tervisele kahjustatakse ka oma tulevikku,» ütles Aas.

«Meie kõigi ühine vastutus on kaitsta narkootikumide tarvitamise eest eeskätt noori, kelle aju on alles arenemisjärgus ning kes on seetõttu vastuvõtlikumad riskikäitumise ja sõltuvuse tekkimise suhtes – mida nooremalt narkootikume tarvitatakse, seda suuremad on ohud ja tagajärjed,» ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. «Peame investeerima vaimsesse tervisesse, et kasvatada oma inimestes meelekindlust ja panustama vanemaharidusse, et meie lapsed ja noored saaksid kodust vajalikku tuge kujunemisel ning ka õigel hetkel «ei» ütlemise julguse.»

«Läbi aastasadade on deklareeritud, et noorus on hukas. Meie uuringud on näidanud, et viimased aastad paistavad silma ennekõike legaalsete uimastite tarvitamisega ning illegaalsete uimastite tarvitamine kasvab noorte seas nädalavahetuseti. Eesseisev suvepuhkuste aeg on seega meile kõigile parajaks väljakutseks: kas suudame pakkuda välja piisavalt alternatiive, et suvi ei muutuks hukka- ,vaid kordaläinuks? Sellel suunal saab oma panuse anda igaüks – iga täiskasvanu, lapsevanem, sõber ja kaasmaalane,» ütles tervise arengu instituudi direktor Annika Veimer.

Ülemaailmset narkootikumide ja inimkaubanduse vastu võitlemise päeva tähistatakse alates 1987. aastast üle kogu maailma. ÜRO peaassamblee ellukutsutud üritusega väljendatakse eesmärki teha ühiselt ülemaailmset koostööd narkootikumide kaasnevate ohtude ja terviseriskide vähendamisel.

Eestis on kõige olulisemad narkovaldkonna sihid aastani 2030 sõnastatud narkopoliitika valges raamatus.

Narkopoliitika 2030 valge raamatuga on võimalik tutvuda siseministeeriumi kodulehel siseministeerium.ee/uimastiennetus.