KVALITEETMINUTID ⟩ Elagu vananev ühiskond, meie helge tulevik

Vanemaealiste uurija Tiina Tambaum. Foto: Sander Ilvest

Postimehe ajakirjanik Aimar Altosaar ja ajakirja 60+ peatoimetaja Eve Rohtla kutsusid külla haridusgerontoloogia õppejõu Tiina Tambaumi, et arutada, miks on oluline, et ühiskonnas hakataks vananemist nägema mitte paratamatu pahena, vaid ka hüvena. Kuidas hoiakuid muuta, et vananemine teeks õnnelikuks?

Tambaum märkis, et kõige suuremas hirmus vananemise ees on keskealised, mitte noored, kes vananemisest üldse ei mõtle. Kui seenior räägib probleemidest tervise või üksindusega, siis seda võimendatakse kõigi vanade kaebamiseks. Aga teadusuuringud näitavad, et tegelikult on olukord risti vastupidi: vanad inimesed väljendavad rohkem positiivseid emotsioone ning on oma eluga rohkem rahul kui keskealised.

Haigus võib olukorra rikkuda, aga samamoodi rikub see eluga rahulolu noorematel inimestel. Hirm vananemise ees on hirm teadmatuse ees. Samuti tuletab väga kõrge vanus meelde inimese surelikkust, mistõttu instinktiivselt tahame sellest eemale hoida. «Vananemine ise ei ole midagi negatiivset, kui selle sees olla. Mis on negatiivne, on keskkond, kus vananev inimene elab. See paneb meid ebamugavalt tundma,» võttis Tambaum kokku.

Aimar Altosaar. Foto: Elmo Riig / Sakala

Altosaar tõi esile viimase rahvaloenduse andmed, mille järgi on Eestis üle 65-aastaseid rohkem kui 300 000. Tema hinnangul on see positiivne, sest järelikult on tegu ühiskonnaga, kus on võimalik kaua elada ja kaua elust rõõmu tunda. «Kas me võime ka niimoodi öelda, et elagu vananev ühiskond, meie helge tulevik?»

Tambaum sõnas naeruga vastu, kuidas teisiti saabki öelda, kui olukord selline on. Teda paneb küsima, miks üldse sellist piirjoont tõmmatakse. 65 on valitud, sest see on lähedane pensionieale. «Aga mis siis muutub? Vananemine on protsess, mitte sündmus,» selgitas ta oma vaadet, et on imelik tõmmata kunstlikku piiri ning rõhutada, et üht või teist vanusegruppi on nii- ja naapalju.

Eve Rohtla. Foto: Elmo Riig

Rohtla oli päri Tambaumi sõnadega, et mitte vanadus ei ole hirmutav, vaid keskkonna muutused. «Küll on tore, kui noored inimesed vanu inimesi kraavi ei tõuka ja mäest alla ei lükka. Siis ei ole sellel vanadusel ju mitte midagi häda, kui meid ümbritsevad noored inimesed, siis on see ainult lust ja lillepidu,» jutustas ta.

«Väga paljud inimesed, kes on õppejõud ülikoolides või kes töötavad noorte inimestega firmades ja ettevõtetes, räägivad, kuidas noored inimesed panevad silmad särama, annavad elujõudu ja elutahet. Kõik lendab. See, kui vana sa oled ja kui palju sul aastaid on, ei loe absoluutselt. See ongi kõige toredam, kui me kõik koos saaksime ühte õhku hingata ja oleksime kõik rõõmsad,» jätkas Rohtla.

Saatejuhid võtsid ka vaatluse alla, kuidas arendada suhtlust vanade ja noorte vahel, miks ei anna kõrgharidus vanadele naistele tööturul palju juurde ning kuidas olukorda parandada. Tambaum rääkis välja ka enesehinnangu ja ettevõtlikkuse tõstmise saladuse: suhtle inimestega, kes on sinust erinevad.