Soomes pannakse kinni Hiinaga seotud Konfutsiuse instituut, kuid Eestis jätkatakse koostööd

Tallinna Ülikooli Konfutsiuse Instituut jätkab oma tööd. Foto: Toomas Huik

Mitmed teised naaberriikide kõrgkoolid on lõpetanud koostöö Hiina valitsuse poolt rahastatava Konfutsiuse instituudiga. Tallinna Ülikool plaanib praegu instituudiga koostööd jätkata, sest selle lõpetamiseks ei nähta vajadust.

Sel nädalal vahendas Soome rahvusringhääling Yle uudist, et Helsingi ülikool lõpetab koostöö Konfutsiuse instituudiga. Instituut on Hiina Rahvavabariigi poolt rahastatav programm, millega õpetatakse Hiina keelt ja kultuuri ülikoolides üle maailma.

Ülikooli aserektor Hanna Snellman rääkis, et Peking soovis instituudi tegevuse rahastamist jätkata, kuid Helsingi ülikool keeldus sellest. Leping Helsingi ülikooliga lõpeb jaanuaris. 

Lisaks Soomele on ka mitmed teised lääneriigid loobunud Konfutsiuse Instituudiga koostööst, kuna kahtlustatakse, et instituudi näol on tegemist Hiina propagandamasina osaga. Koostööst on loobunud näiteks Rootsi ja Taani.

«Tahame ise valida ja tööle palgata enda õppejõude. Samuti soovime, et hiina keele õpe oleks teaduspõhine,» sõnas Snellman. Selleks on palgatud ka juba kaks õpetajat.

Hiina keele- ja kultuuri levitamisega tegelevat Konfutsiuse Instituuti on kritiseeritud Pekingi käepikenduseks olemises. Instituuti rahastab Hiina Rahvavabariik. Arvatakse, et Hiina valitsuse poolt palgatud töötajad edastavad Hiina poliitilist propagandat, et läänemaailma arusaama Hiinast muuta. Maailmas on instituudil harusid pea 500-s ülikoolis.

Eestis teeb Konfutsiuse Instituudiga koostööd Tallinna ülikool. Ülikooli juures asuva Konfutsiuse instituudi direktoriks on Anete Elken, kes on endine kultuuridiplomaat ning töötanud ka Pekingis Eesti saatkonnas. Ta sõnas Postimehele, et praegu pole instituudiga koostöö lõpetamine plaanis. «Ülikool suhtub tõsiselt julgeolekuohtudesse, kuid nende realiseerumise vältimiseks sisaldab Tallinna ülikooli ja meie Hiina partneri Shanghai University of Finance and Economics (SUFE) koostööleping meie hinnangul piisavalt instrumente,» ütles ta.

Elkeni sõnul kinnitab Konfutsiuse instituudi direktorina tema kõik instituudiga seotud otsused. See tähendab, et Tallinna ülikooli käes on vetoõigus ning eelarvelised ja töötajatega seotud otsused. «Seeläbi on ka ülikoolil väga selge ülevaade sellest, milline on õppeainete sisu ning mida loengutes räägitakse,» lisas ta.

Sisu üle peavad järelvalvet nii tema ise kui ka Tallinna ülikooli palgal olev hiina keele õpetaja Zhuoya Wu, kes on Eestis hiina keelt õpetanud ja õppekavasid koostanud ammu enne Konfutsiuse instituudi loomist. Viimast võib pidada hiina keele õppekavade juhiks, kellega koos vaadatakse õppekavasid regulaarselt üle. «Wu koolitab ka uusi saabuvaid õpetajaid ning viib nad programmi sisuga kurssi. Ka õppematerjalid kinnitame koostöös Wuga. Samuti küsime igal aastal õppijatelt tagasisidet, et tagada õpetajate töö kvaliteet ning õppekavade järgimine,» ütles Anete Elken.

Pandeemia piirangute tõttu on Konfutsiuse instituudi kaudu tulnud Eestisse õpetajaid viimase paari aasta jooksul vaid kaks. Sel põhjusel pakkus partner SUFE ise Tallinna ülikoolile võimalust õppejõudusid otse, ilma nende vahendamiseta, värvata. Nende kulud katab Konfutsiuse instituut.

«Eestist ja lähiriikidest on aga õpetajate leidmine keeruline ülesanne, sõltumata sellest, kas seda rahastab Hiina või Eesti riik. Nimelt on pea võimatu leida inimesi, kes räägivad heal tasemel hiina keelt, kellel on õpetaja kvalifikatsioon ning kes on huvitatud ülikoolis õpetajana töötamisest,» ütles ta. Hiina keelt valdavad professionaalid otsivad Elkeni sõnul pigem võimalusi teha tööd teistes valdkondades - näiteks diplomaatias, julgeolekus või kaubanduses, kuhu neid inimesi on ka väga vaja.

Seega on Tallinna ülikool jäänud varasema mudeli juurde, kus SUFE korraldab konkursi, kuhu saavad kandideerida magistriharidusega hiina keele õpetajad üle kogu Hiina. Esimesena sorteerib SUFE välja sobivamad kandidaadid, vastavalt nende keeleoskusele ja varasemale töökogemusele. Seejärel teeb Tallinna ülikool kandidaatidega intervjuud, et valida välja sobivad õpetajad. «Õpetajad töötavad Eestis 2–3 aastat, kuid kui vahepeal peaks tekkima mistahes intsident või kui õpetaja ei saa oma tööga hakkama, siis on TLÜ-l õigus töötajaga koostöö lõpetada,» rääkis Anete Elken.

Ta tõdes, et tänu Konfutsiuse instituudile saab ülikool õpetada Eestis kõige kõrgemal tasemel hiina keelt - kuni C1 tasemeni. Enamik keeleõppijaid tuleb nende juurde humanitaarteaduste instituudi Hiina uuringute erialalt, kus õpivad tudengid TÜ õppejõudude juhendamisel süvendatud teadmisi Hiina ajaloost, ühiskonnast, poliitikast ja kultuurist. «Konfutsiuse instituut toetab õpet andes tudengitele olulise töövahendi – hiina keele oskuse, mida üliõpilased saavad kasutada uurimistöödes hiinakeelseid allikatega töötamiseks kui ka praktikas hiina keelt rääkides. Seda nii akadeemilises kontekstis kui ka professionaalses elus,» rääkis Elken.

Seega täidab Tallinna ülikool tema hinnangul Eesti ühiskonna jaoks olulist ülesannet Hiina ekspertide ettevalmistamisel, kes on võimelised ka hiinakeelsete allikatega töötama ning oma töös hiina keelt rääkima.