KULTUURI KODA ⟩ Eesti kooli peavad tulema eesti keelt oskavad lapsed

Toivo Tasa, Tiiu Kuurme ja Eeva Holm stuudios. Foto: Sander Ilvest

Eesti Kultuuri Koja hariduse töörühm võttis arutluse alla, kuidas tagada kiirete muutuste tuules eesti kultuuri jätkusuutlikkus ja eestluse püsimine. Maarja Vaino, Eeva Holm, Toivo Tasa ja Tiiu Kuurme vaatasid otsa tänase haridussüsteemi teravatele valupunktidele: alusharidusseadus ja õppekeel eesti koolides, õppekavade muudatused, emakeele ja kirjanduse seisukord ning maakoolide probleemid.

Lasteaiaõpetaja Eeva Holm märkis, et uue alusharidusseaduse kava puhul ta ei näe, et sellega oleks tagatud eestikeelsele lapsele 100% eestikeelne õpe. «Need, kes tulevad eesti lasteaeda, peaksid olema valmis assimileeruma, mitte korraldama kahesuunalist integratsiooni. See on põlisrahva väikelaste puhul täiesti lubamatu,» heitis ta ette.

Kirjandusteadlane Maarja Vaino oli päri, et Eestis elavad inimesed peavad oskama eesti keelt. Jutt ei ole ainult vene emakeelega inimestest, sest viimase statistika järgi räägitakse Eestis mitutsada võõrkeelt. Küll aga on tema hinnangul reforme hakatud tegema läbimõtlemata ja hurraaga.

Selle tulemuseks on kõigi teiste emakeelega laste üleöö paiskamine eesti kooli, vaatamata suhtarve, õpetajaid või õppekavu, eeldusel, et nad imemoel omandavad eesti keele oskuse. Praktikas on aga teada, et üle kriitilise suhtarvu võõrkeelsete laste tulek eestikeelsesse klassi või lasteaiarühma tähendab, et nad hakkavad omavahel suhtlema ning eesti keele õpe jääb teisejärguliseks.

Endine diplomaat Toivo Tasa lisas, et tema pole saanud õppetegevuse juhtidelt selget vastust, mida tähendab 60% ja mida tähendab 40% õpet keele mõttes, rääkimata sisuliselt. «Aga kui on vaja tööd teha, hüpatakse jälle õpetajate ja koolijuhtide selga, küll piitsa, küll präänikuga. See asi on käest ära läinud. Tuleks teha tõsine audit haridusministeeriumis, kuhu on lennanud rahad, mida on kasutatud kümblemiseks ja muuks võimlemiseks,» ütles ta.

Holm märkis, et eesti kooli ei tohiks tulla lapsi, kes eesti keelt üldse ei oska. Kui nad keeleoskust kodust ei saa, siis on võimalik eesti keelt õppida lasteaias või tasandusklassides. Kasvatusteadlane Tiiu Kuurme lisas, et kui vaadata Soomet, siis seal on igal võõrkeelsel lapsel 900 tundi soome keele õpet, enne kui ta saadetakse soomekeelsesse keskkonda haridust omandama. Eestis selline praktiline plaan tema hinnangul puudub, on ainult poliitilised väljahõikamised.

Saates arutleti veel:

• Miks on plaanitavad muutused õppekavades pisendavatele väidetele vaatamata ikkagi fundamentaalsed, mitte kosmeetilised?
• Kas eesti keel on tähtsam õppeaine kui teised ained?
• Mida toob endaga kaasa ajaloolise mõõtme äravõtmine kirjandusõppest?
• Miks on õpetajaharidus muutunud õpetajakoolituseks ja millist kahju see toob?
• Kuidas lahendada õpetajate vähesuse probleemi?
• Mis saab lastest, kelle kodulähedane kool pannakse kinni?

Head kuulamist ja kaasa mõtlemist!