Puugihaiguste tõttu on tänavu haiglaravi vajanud pea 20 inimest

Kõige levinuma borrelioosivormi puhul tekib iseloomulik punane lööve. Foto: James Gathany / AP

Lyme'i tõbi ehk puukborrelioos on tabanud tänavu üle saja inimese, seitsmel juhul on vajatud ka haiglaravi. Sellest raskemat haigust, entsefaliiti, on terviseameti kinnitusel alati vähem haigestutud, kuid arstiabi on sel aastal vajatud ka selle haiguse tõttu. 

Haigekassa teatel on puukentsefaliidi tõttu haiglaravi vajanud tänavu 11 inimest, teadupärast kergema kuluga puukborrelioosi tõttu aga seitse. «Lyme'i tõve ehk puukborellioosi puhul on raviks antibiootikumid ja entsefaliidi korral põletikuvastane ravi,» täpsustas haigekassa pressiesindaja.

Puukentsefaliit on kesknärvisüsteemi nakkushaigus mille kulg on sageli kahefaasiline. Esimeses faasis võivad puukentsefaliiti nakatunul ilmneda 1–2 nädala pärast gripitaolised haigusnähud: palavik koos pea- ja lihasevaludega. Need vaevused kestavad tavaliselt kuni nädala ning seejärel kaovad. Kolmandikul nakatunutest võib viirus edasi tungida ajju ja ajukelmetele ning põhjustada erineva raskusastmega meningiiti või meningoentsefaliiti. Kuni 1,4 protsenti juhtudest lõpeb surmaga. 

Terviseamet

«Puukentsefaliiti ja puukborrelioosi haigestumine sel aastal on eelmise aastaga võrdne. 20. juuni seisuga registreeriti 11 puukentsefaliidi ja 388 puukborellioosi haigusjuhtu,» märkis TA nakkushaiguste osakonna peaspetsialist Jevgenia Epštein. Võrdluseks, siis möödunud aastal olid need numbrid sarnased: puukentsefaliiti tuvastati samuti 11 korral, puukborrellioosi 364 korral.

Tema sõnul on viimaste viie aasta jooksul registreeritud 2-5 puukentsefaliidi ja 270-290 puukborrelioosi haigusjuhtu viie kuu jooksul. «Tänapäeval ei ole haigestumisel suuri erinevusi,» sõnas Epštein.

Puukborrelioosile on iseloomulikud palavik, peavalu, üldine nõrkus, pearinglus, liigeste ja lihaste valud, kaalu langus. Haiguse peamiseks tunnuseks on nahalööve erythema migrans, mis kujutab endast vähemalt 5 cm läbimõõduga punetavat laiku. Erüteem tekib 60-80% nakatunutest puugi hammustuse kohale 1–4 nädala jooksul pärast puugihammustust. Aja möödudes lööve kaob. Ravimata jäänud borrelioos võib põhjustada kroonilist haiguskulgu: närvisüsteemi-, südame- või liigeskahjustusi.

Terviseamet

Enim puukborellioosi on sel aastal registreeritud Harjumaal ja Pärnumaal. Ehkki võiks arvata, et inimesed lähevad pärast maal käimist arstile just linnas, on nendes maakondades tuvastatud siiski ka kõige rohkem puugiründe asukohti.

Puugiründe registreeritud asukohad Foto: Terviseamet

Statistika põhjal pole puukidel õnnestunud eriti lapsi nakatada ning pigem kimbutab haigus keskealisi. Just 50-54-aastaste meeste ja naiste seas on närvisüsteemi kahjustav borellioos sel aastal olnud enim levinud. Puukentsefaliit on tabanud aga näiteks ka teismeealist.

Puugihammustuse vältimiseks:

• kanna heledat, pikkade varrukatega riietust, kust puugid kergesti silma hakkavad. Püksisääred topi sokkide või kummikute sisse;
• kasuta putukatõrjevahendeid;
• pärast puugiohtlikus piirkonnas viibimist kontrolli kogu keha, lastel hoolikalt ka kõrvatagused;
• Puukentsefaliidi vastu saab ka vaktsineerida.

Kui puuk on hammustanud:

• katsu puuk võimalikult kiiresti nahalt eemaldada - kui puuk on nakatunud, siis on ka paar tundi olulised;
• kui ise puuki kätte ei saa, siis pöördu arsti poole abi saamiseks;
• ära haara puugist väga kõvasti kinni, hoidu tema tagakeha pigistamisest või määrimisest;
• võta puugist kinni võimalikult pea lähedalt;
• võimalusel kasuta peenikesi pintsette (müügil on ka eriline puugieemaldamisvahend), sikuta ettevaatlikult;
• pese hammustuskoht vee ja seebiga või desinfitseeriva vahendiga;
• kui pärast metsaskäiku tekib mõne päeva või kuni kuu jooksul palavik või ilmnevad külmetushaiguse taolised haigusnähud või hakkab hammustuskoht punetama, siis otsi abi arstilt.
• kindlasti räägi arstile nahalt leitud puugist või puugiohtlikus piirkonnas viibimisest