Päevatoimetaja:
Liisa Ehamaa
(+372) 507 3066

Colombia presidendiks valiti vasakpoolne Gustavo Petro

Copy
Gustavo Petro toetajad tema võitu tähistamas.
Gustavo Petro toetajad tema võitu tähistamas. Foto: Carlos Ortega/Scanpix

Colombia presidendiks valiti pühapäeval 62-aastane endine vasaksiss ja Bogota ekslinnapea Gustavo Petro, teatas keskvalimiskomisjon, kui kokku oli loetud 99 protsenti häältest.

Petro oli selleks hetkeks saanud ligikaudu 700 000 häält rohkem, kui tema vastaseks olev 77-aastane miljonärist ärimees Rodolfo Hernández.

Petro kuulutas end pärast tulemuste selgumist võitjaks ja nimetas seda esimeseks rahva tahte võiduks riigis.

«Täna on rahva jaoks suur pidu. Tähistagem esimest rahvavõitu,» kirjutas Petro suhtlusvõrgustikus Twitter.

Colombia 39 miljonit hääleõiguslikku elanikku valisid mantlipärijat ametist lahkuvale sügavalt ebapopulaarsele riigipeale Iván Duquele.

Valimisi saatsid tõsised pinged, sest lisaks tavapärasele poliitilisele vägikaikaveole tehti enne eelmisel kuul aset leidnud esimest vooru tapmisähvardusi mitmele presidendikandidaadile, kui Colombia traditsioonilised konservatiivsed ja liberaalsed jõud said korralekutsuva kaotuse osaliseks.

Uus president peab riigi välja tüürima kriisiolukorrast. Colombiat on räsinud tugevalt koroonapandeemia, majanduslangus, uimastikaubandusega seotud vägivalla kasv ning sügav viha poliitilise eliidi vastu. Ligi 40 protsenti ühiskonnast elab allpool vaesuspiiri ja töötuse määr on 11 protsenti.

Rahva viha poliitilise eliidi vastu kulmineerus 2021. aasta aprillis valitsusvastastel meeleavaldustel, mille julgeolekujõud jõuliselt ja paljude jaoks vastuoluliste meetmetega maha surusid.

Petro on olnud poliitikas alates 1990. aastast, mil tema sissirühmitus M-19 sõlmis riigiga rahu ning muutus parteiks. Paljude kartus on see, et Bogota endine linnapea võib pöörata Colombia autoritaarse ja populistlik-sotsialistliku riigi teele ehk nagu seda on naaberriik Venezuela.

Paljude noorte seas populaarne Petro nimetas 40-aastase keskkonnakaitsjast feministi Francia Márqueze oma asepresidendikandidaadiks.

Tagasi üles