ANALÜÜS ⟩ Emapalk ei teinud naisi vaeseks, lastetoetused samuti mitte

Uuringud näitavad sedagi, et laste saamisega seotud karjäärikatkestus ei mõju kõikidele naistele ­sugugi ühtemoodi. Foto: Shutterstock

Lastetoetuste tõstmise ­eelnõu võib ­kritiseerida mitmest nurgast. On vastutustundetu ­kirjutada lihtsalt 300 miljonit püsi­kulu aastas riigieelarvesse, ilma et oleks teada, kust raha tuleb. Või vastata suvaliselt: küll valitsus leiab. Ilmselt võiks olla ka skeptiline lastetoetuste ­tõusu mõju suhtes sündimusele. ­Mingi mõju ehk on, aga pigem ­väiksem, kui osa eelnõu eest­kõnelejaid arvab.

Mitte et teaks ennustada, aga üldiselt kipub poliitikaga olema nii, et tulemused on kesi­semad (nii heas kui ka halvas mõttes), kui alguses arvatakse. Aga see ei tähenda, et eelnõu või ­sellega seotud teemade ründamiseks kõlbab iga argument.

Mõni päev tagasi ilmusid meedias sellised artiklid nagu «Lahked peretoetused aitavad emasid, kuid teevad nad aasta­teks vaeseks» (EPL, 14.06) ja «Emapalk tegi naise vaeseks. ­Lastetoetused suunavad sünnitama ja koju jäämagi» (Delfi, 14.06). Suuresti on need inspireeritud värskest raportist «Sooline palgalõhe Eestis: kujunemine ja vähendamise võimalused».